HÄÄLETUS ON LÕPPENUD | Valime Eesti esindaja Euroopa aasta puu konkursile!

Alanud on rahvahääletus, milline puu valitakse Eesti esindajaks Euroopa aasta puu 2024 konkursil. Eesti aasta puu tiitlile konkureerivad kaks väärika ajalooga tamme ja üks pühaks peetav künnapuu.

Kolm väärikat kandidaati Eesti aasta puu konkursile valis välja eelžürii koosseisus Hendrik Relve, Mart Erik ja Marge Taivere. Euroopa aasta puu konkursi eesmärk on esile tõsta puid, kel on täita tähtis roll kultuuripärandi kandja ja kogukonna ühendajana. Rohkem kui valitud puude suurus, vanus või ilu on fookuses emotsionaalne side, mis inimesi selle puuga seob – puuga seotud huvitavad lood ja seosed inimestega.

Oma hääle saab anda novembri lõpuni Maalehe veebis . Enim hääli saanud puu hakkab Eestit esindama Euroopa aasta puu 2024 võistlusel.

Eesti lööb Euroopa aasta puu valimisel kaasa seitsmendat korda – 2015. aastal pani Orissaare jalgpalliväljaku keskel kasvav tamm selle võistluse Heiki Hanso eestvedamisel suisa kinni.

Loe ja vaata pilte kolmest kandidaadist. Hääletus on artikli lõpus!

Palivere künnapuu

Pärimuse järgi on Tallinna-Haapsalu maantee ääres kasvav Palivere hiiepuu lausa tuhandeaastane. Tegelikult on see haruldane künnapuu ehk rohkemgi kui poole noorem, olles siiski Eesti vanim oma liigi esindaja. Puu kõrgus on 15 meetrit ja ümbermõõt 508 cm.

Seda püha hiiepuud on vanasti ka pärnaks peetud – ei tea, kas asi oli puu jändrikus põlispärna meenutavas figuuris, lopsakas lehestikus või polnud puu täpne liik antud juhul oluline, sest ega pühapuust keegi ju midagi voolima hakanud. Pealegi kehtis hiies raie- ja oksavigastuskeeld, nii ei pööratudki hiiepuu liigile liigset tähelepanu ja Eestis haruldast künnapuud peeti seetõttu hoopis pärnaks.

Palivere künnapuu hiiepuuna austamise traditsioon pärineb vähemalt 16. sajandist, mida kinnitavad arheoloogilised leiud ja kirikuraamatu kirjed – puu lähistelt maa seest on leitud 16. sajandi münt ja 17. sajandil mainitakse Palivere hiiepuud ka Nigula kirikuraamatus. Lisaks vanusele ja pikkadele dokumenteeritud traditsioonidele on pigem harukordne see, et tegu on tänaseni „töötava“ ja aktiivses kasutuses oleva hiiepuuga, mida tõendavad rohked ohvrilindid okstel. Hiies ohverdati raha, ehteid, uudsevilja jm. Tänaseni säilinud elujõuline traditsioon väljendub kaasajal enamasti lintide ja paelte riputamisega okstele.

Palivere kandis on kohalik paganlik pärimus au sees, millele viitab ka kõrvalkülas maanteeäärsele kurepesale titeteo õnnestumiseks ohverdatud lintide ja paelte märkimisväärne hulk. Palivere hiiekünnapuu vajaks rohkem tähelepanu ja kaitset, sest nii pika kirja pandud pärimusega elav hiis on haruldus, samuti ei ole puu seisund enam kuigi hea, olgu selle põhjuseks siis aina lähenev maantee või miski muu.

Viiralti tamm

Viljandi vallas Vana-Võidu külas kasvavat puud kutsutakse Viiralti tammeks Eduard Viiralti 1943. aastal valminud kuivnõeltehnikas gravüüri „Viljandi maastik“ järgi. Puu on hästi säilinud, küll aga on aja jooksul palju muutunud tamme taustal oleva maastiku ilme. Puu kõrguseks on 13 meetrit ning ümbermõõduks 550 cm.

Tamme kohalik ja vanem nimi on Tamme-Goori tamm. See nimi on saadud 20. sajandi algupoolel puu naabruses elanud isepäise Tamme talu peremehe Grigori järgi, keda kutsuti Gooriks. Selle pere järglased teavad rääkida, et tamme olevat katki läinud tõlla veopuust istutanud Rootsi kuningas isiklikult. Ta lubanud, et kui see kasvama läheb, tuleb Rootsi võim kord Eestisse tagasi. Eesti Vabariigi 90. aastapäevaks emiteeritud kolme meenemündi hulgas on hõbemünt, mille tagaküljel on kujutatud Viiralti tamme.

Kuulus tamm kannab endas kultuurilist sümbolväärtust ja Viljandi kanti sattudes tasub kaunile põlispuule pilk peale visata. Eesti kunsti ja Eduard Viiralti loomingut tundvale inimesele on avanev vaatepilt kindlasti tuttav.

Pühajärve sõjatamm

Kuulus tamm asub Otepää läheduses kauni Pühajärve ääres. Pühajärve sõjatamme ümbermõõt on 748 cm ja kõrgus 22 meetrit. Tema vanus arvatakse olevat 300–400 aastat. Tamm on looduskaitse all.

Pühajärve mõisapargis kasvav tamm on saanud nime 1841. aasta ajaloosündmuste järgi, mil Pühajärve mõisa koormisi täitma keeldunud talupoegi saadeti maha suruma sõjaväelased. Teiste seas arreteeriti ka Johann Kõiv. Kui sõdurid temaga tamme lähedalt möödusid, tungisid neile kallale malakatega relvastatud mässajad, kes Kõivu vabastasid. Järgnevatel päevadel suruti talupoegade mäss siiski maha ja vastuhakanutele jagati kepihoope, pandi nad vangi või saadeti Siberisse. Kuigi maarahvas oli „sõja“ kaotanud, jäi seik, kus südid talupojad oma kaaslase vabastasid, inimestele eredalt meelde.

Puu on 2010. aasta augustis kaks korda tugevalt kannatada saanud. Esimene torm murdis tüvest lahti läänepoolse võraosa ning tekitas tamme tüves lõhe kuni maapinnani. Pärast tormi toestati tamme võra ida- ja läänepoolne osa omavahel. Samal ajal toestati ka läänepoolse võraosa kaks suuremat võraoksa, mille vahele on 1990. aastate keskpaigas tamme tüveõõnsuse sulgemiseks paigaldatud betoonplomm. Teise tormi käigus murdus tüve idapoolsest võraosast keskmine tüveharu, mis tuli võrast eemaldada. Et vältida tamme tüve laialivajumist, paigaldati tüve ümber metallvöö. 2011. aasta juulis murdus tamme läänepoolse võraosa üks haru. Allesjäänud haru on murdekohast pikuti keskelt lõhki väändunud. Tänaseks on tamme ümber kaunis parkmets jalutusradadega.

Vaata tammest ka 360 kraadist panoraami. Panoraami autoriks on Joel Tammet.

Vali oma lemmik siin all oleva hääletuse kaudu!

Kui sa hääletust ei näe, värskenda lehekülge.

Eesti kaasalöömist Euroopa aasta puu valimisel korraldab Loodushoiu Fond, meediapartneriks on Maaleht. Fondi eesmärk on turgutada vabatahtlikku ja eraalgatuslikku loodushoidu Eestis, muuhulgas väärtustada meie tähelepanuväärseid pärand- ja põlispuid.