PIIBUJUTT | Segased juhtumised punalipuga

Kadrina

Nõukogude ajal tähistati 7. novembril oktoobrirevolutsiooni aastapäeva riikliku pühana. Revolutsioon oli toimunud küll oktoobris 1917, kuid uue kalendri kasutuselevõtmine 1918. aasta alguses nihutas tähtpäeva novembrisse. Rahvasuus jäi nimeks siiski „oktoobripühad“. Pidulikul päeval pidid asutustel ja elumajadelgi lisaks kõigele muule asjakohasele lehvima ka punalipud. Järgnev lugu juhtus 1980. aastate algupooles. Minu töökabineti laual helises telefon. Helistajaks oli külanõukogu esimees. Ta küsis, kas lipp ikka lehvib, sest kontroll rajooni parteikomiteest oli just suundunud meie asutuse poole.

Kuna meie kontorihoone lipu kinnitamise toru asus minu töökabineti akna kõrval seinal, nägin, et lippu panevad üles kaks inimest – tugevama kehaehitusega naissoost meister ja üks kõhetu transporditööline. Vastasin helistajale kindlalt, et lehvib juba. Aga kui olin telefoni hargile asetanud, juhtus akna taga midagi. Meister tugevama poolena tõstis-upitas kõrgemale meesabilist, et see lipuvarda metalltoru sisse torkaks. Tolle käsi ilmselt ei tabanud sihtmärki ja järgnes prantsatus. Selili maas lamas meister, tema peal meesabiline ja põiki üle nende lebas lipuvarras. Samal hetkel sõitis maja ette sõiduauto Moskvitš ja välja astusid kaks soliidset härrat – lipukontroll rajooni parteikomiteest. Ei mäletagi, kumb suurem oli, kas ehmatus või hea nali. Õues arvatavasti ei naerdud, toas aga küll.