Eesti ei ole veel pöögimaa, aga see võib muutuda

Kliima soojenemisega seoses on Eesti võimalike tulevikupuude seas mainitud ka pööki.

Tänapäeval asub hariliku pöögi (Fagus sylvatica) levila põhjapiir Läänemere lõunarannikul ja Lõuna-Rootsis. Arvatakse aga, et nii tuhatkond aastat tagasi kasvas pöök looduslikult ka meie läänesaartel. Vähemasti on pöögi õietolmuteri siinsetest soosetetest leitud.

Alates 19. sajandist on pööke istutatud Eesti parkidesse. Lääne-Eestis leidub suuri põlise moega punaselehiseid pööke (var. atropunicea), harva ka roheliselehiseid põhiliigi esindajaid. Pööke kasvab aga ka sisemaal, näiteks Olustvere pargis, ehkki seal on näha karmimatest talvedest tingitud tüvekahjustusi. Pööke pandi kasvama ka Sangaste metsaparki, kus need aga külmade tagajärjel pigem põõsastusid.