Hakkame lõpetama! Just sellise sõnumi annavad metsasektorile viimase aja kohtulahendid. Keskkonnaaktiviste võib õnnitleda töövõidu puhul – Eesti majanduse alustala ja oma olemuselt kõige keskkonnasõbralikum tootmisvaldkond on kadumas.
Praegu võib veel siin-seal veidi metsa majandada, aga mitte kauaks. Natura alad ei olnud algselt mõeldud range kaitse rakendamiseks, vaid inimese ja looduse sõbralikuks kooseksistentsiks. Nüüdseks oleme jõudnud olukorda, kus iga raie puhul tuleb hakata tegema keskkonnamõju hindamist, sest mine tea, äkki seal ikka on mingi Natura elupaik.
Oleme kaitstavate metsaalade pindala osas juba ületanud Euroopa elurikkuse eesmärgi 30 protsenti, aga kliimaministeeriumi teadusnõunik räägib sellest, et tegelikult oleks kaitse alla vaja võtta pool. Kas jääme sinna pidama? Kindlasti mitte.
Iga vald saab määrata rohealad ja keelata seal ära, mis aga pähe tuleb. Ja milleks piirduda asulametsadega, on ju kogu mets mingi omavalitsuse territooriumil ja keelualasid võib lõputult laiendada.
Nii et metsamehed, uut saagi ega labidat osta pole mõtet. Küllap saate vanadega läbi need mõned aastad, mil mitmesaja-aastaste traditsioonidega, teaduspõhine metsamajandamine veel hingitseb.
