RMK lubatab uuendusraiete lõppu kaitsealadel. Uue arengukavaga soovitakse inimeste usaldust suurendada

On valmis saanud ja nõukogu poolt heaks kiidetud Riigimetsa Majandamise Keskuse arengukava perioodiks 2024-2028. Viimasest kaasamisvoorust suurem uuendus on, et lubatakse uuendusraiete lõppu kaitsealade piiranguvööndites.

„RMK hoida on suur osa Eesti maast ja metsast,“ ütleb arengukava eessõnas RMK juhatuse esimees Mikk Marran. „Mets on Eesti riigi loodusvara. Mets on tohutu ökosüsteem. RMK on meile usaldatud Eesti metsa ja elurikkuse hoidja ning kasvataja üle põlvkondade.“

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) järgmise viie aasta arengukava seab fookuse elurikkana hoitud loodusele, kestlikult ja kliimapositiivselt loodud tulule ning teadlikumale looduskasutusele.

RMK hoida ja hallata on 45% Eesti metsadest. See tähendab pisut üle miljoni hektari metsa, mis kuulub riigile. Majandatavat metsa on sellest 59%, ülejäänu on kaitse all.

RMK arengukava 2024-2028 peamiseks eesmärgiks on vastata organisatsioonina eeskätt omaniku püstitatud eesmärkidele, kuid laiemalt ka Eesti ühiskonna muutunud ootustele.

„RMK missioon on olla meile usaldatud Eesti metsa ja elurikkuse hoidja ning kasvataja üle põlvkondade. See tähendab, et RMK peab looma oma tegevusega head elukeskkonda Eesti inimestele ja hoidma looduse mitmekesisust,“ märkis RMK juhatuse esimees Mikk Marran.

„Uues strateegias võtamegi senisest rohkem arvesse metsa kui tervikut. Seetõttu on oluline fookus elurikkusel ja metsade ökoloogilisel seisundil. Teisalt on ja jääb RMK kui riigitulundusasutuse ülesandeks teenida riigikassasse stabiilset tulu, kuid seda kestlikult ja kliimaeesmärke toetavalt,“ lisas Marran.

RMK soovib eelolevail aastail viia ellu neli suuremat muutust. Esiteks, et metsad oleksid elurikkad, mis kõige nähtavamalt tähendab vähem suuri lageraielanke, paremini loodusesse sobitatud raieid ning rohkem segametsasid.

Sobivates kasvukohtades soositakse segapuistute arengut. See tähendab suurema tähelepanu pööramist sellele, et puistute kujundamisel loodaks lisavõimalusi elurikkuse arenguks.

Töötatakse välja ja rakendatakse põhimõtted lageraiest erinevate majandamisvõtete kasutamiseks majandusmetsades ja väiksemate lageraielankide tegemiseks.

Lõpetatakse uuendusraied kaitsealade piiranguvööndites. Turberaiega ja valikraiega raiutud lankide ning vähem kui 1 hektari suuruste lageraiete osakaal uuendusraiete aastasest kogupindalast on vähemalt 20%.

Jätkatakse siiski ka puiduttootmist. Metsast väljatoodavast puidust luuakse ühiskonnale eelkõike tooteid, milles süsinik püsib seotuna veel aastakümneid.

Teiseks, et metsaga seotud planeerimine kaasaks kogu RMK kompetentsi, vajadusel väliseid eksperte ja seotud osapooli. See tähendab senisest kaasavamat planeerimist, ehk ka senisest enamate eestimaalasteni jõudmist juba planeerimise käigus.

RMK soovib, et Eesti inimesed tunneksid suuremat seost RMK tegevustega. Inimestel peab olema selge arusaam, mil viisil on neil võimalik osaleda tegevuste planeerimises ja milline saab olema tööde tulemus.

RMK soovib jõuda planeerimissüsteemini, mis aitab säilitada elurikkust ning kultuuriväärtusi, sobitada metsamajandustöid paremini loodusesse (sh rohevõrgustikku) ja toimida majanduslikult efektiivselt.

Planeerimisprotsess on RMK põhitegevuse alus, mistõttu vajab see toeks tehnoloogiaid, mis lihtsustavad nii asutusesisest tegevust, väliste osaliste kaasamist kui ka juurdepääsu planeerimise aluseks olevatele andmetele. Selleks jätkab RMK vajalike tehnoloogiliste lahenduste arendamist ja kasutuselevõttu.

RMK soovib, et kaasavam ja laiapõhjalisem planeerimine ning andmete parem kättesaadavus süvendaks usaldust RMK töö, inimeste ja andmete vastu, ning et see usaldus aasta-aastalt suureneks. Selleks jätkab RMK lähtumist põhimõttest, et KAHaladel tehakse vaid raieid, mis on kokku lepitud KAH-ala metsatööde kavas.

Kolmandaks, et veel rohkem inimesi leiaks tee metsa matkaradadele ja looduskaunitesse kohtadesse riigimetsas. Selleks arendab RMK edasi külastusvõimalusi ja seda, kuidas inimesed saavad uusi teadmisi metsade kohta omandada neile sobival ajal ja kohas.

Neljandaks, et metsamajandus toimiks ka edaspidi kestlikult, et iga riigimetsas kasvatatud puu saaks kasutatud viisil, mis võimaldab selles sisalduvat süsiniku hoida seotuna võimalikult pikalt.

Raiemahtu RMK arengukava ei käsitle, sest uuendusraie pindala otsustab valdkonna eest vastutav kliimaminister.

Arengukava perioodil teeb RMK uuendusraieid igal aastal, lähtudes kliimaministri viieks aastaks kinnitatud raiepindalast. Metsa majandatakse riigile tulu teenimiseks, riigimetsast kvaliteetse metsamaterjali müümiseks ettevõtetele turuhinnaga ning RMK-le pandud ülesannete täitmiseks. RMK jätkab oma tegevust aasta ringi stabiilse puidu pakkujana, et toetada Eesti metsa- ja puidutööstuse innovatsiooni ja sellest lähtuvat laiemat valdkonna tööstuse arengut.

RMK arendab välja vähemalt ühe täiendava Eesti kliimaeesmärkidele kaasa aitava ja tulusa ärisuuna 2028. aastaks.

Valik arengukavas seatud eesmärke:

• Lõppevad uuendusraied kaitsealade piiranguvööndites

• Töötatakse välja maastike ökoloogilise seisundi hindamise süsteem

• Suurem segametsade osakaal (enamuspuuliigi osakaal alla 80%)

• Töötatakse välja raiete hajutatuse indeks, et raied ei koonduks ühte piirkonda

• RMK metsamajandamise käekiri mitmekesistub - turberaiega ja valikraiega raiutud lankide ning vähem kui 1 ha suuruste lageraiete osakaal kogu aastasest uuendusraiete kogupindalast suureneb vähemalt 20%-ni

• Rakendatakse kestvuslepingute alusel müüdavast puidust loodava lisandväärtuse hindamise metoodika

• RMK arvestuslank aastateks 2026–2031 läbib sõltumatu ökoloogiliste- ja keskkonnamõjude hindamise

• Kuivendussüsteemide majandamise strateegia uuendamine koostöös huvigruppidega

• Taastatud on täiendavalt 20 000 ha elupaiku (sh endisi turbaväljakuid) ja parandatud on jõeliste elupaikade seisundit 500 km ulatuses

• Kuivendusobjekte on täiendatud keskkonnarajatistega 60 000 hektaril

• Käivitub projekt metsade optimaalseks süsinikusisalduseks ehk milline loodusesse sobituv metsakoosseis võimaldab metsas ja puittoodetes siduda atmosfäärist võimalikult palju süsihappegaasi

• RMK metsas ja maadel seotakse aastas 2,9 mln tonni (neto) CO2-te

• RMK on arendanud välja vähemalt ühe täiendava Eesti kliimaeesmärkidele kaasa aitava

ja tulusa ärisuuna 2028. aastaks

• Püsimetsanduse (püsimetsakasvatuse/püsimetsamajanduse) definitsioon ja mudel on sisustatud ning rakendatav

• Jätkub metsaselektsiooni programm heade pärilike kasvuomadustega puude väljaselgitamiseks

• Loodusõppeprogrammidest osasaanute arv on vähemalt 48 000 inimest aastas

• RMK külastustaristul vähemalt 2,9 miljonit külastust aastas

Strateegilised eesmärgid sündisid koosloome protsessis. Arengukava koostamisse on olnud kaasatud Eesti keskkonnaühenduste koda, omavalitsuste liidud, erametsaliit ning metsa- ja puidutööstuse liit. RMK pani arengukava kavandi avalikule väljapanekule ja kogus avalikkuselt kommentaare. Arengukava kiitis heaks RMK nõukogu 22. novembril.