Möödunud sajandi kuuekümnendatel läksid Eestis moodi jänesenahast karvamütsid. Olin endale ka sellise läbi tutvuste hankinud. Nagu mood nõudis, lõikasin mütsikõrvadel paelad ära ja õmblesin hõbedase ketikese asemele.
Kõndisin ükskord õhtuhämaruses kodu poole, kui kuulsin selja taga samme. Jutte pättidest, kes tagant ligi hiilivad, karvamütsi peast krabavad ja sellega jooksu pistavad, olin ka mina kuulnud. Kiikasin üle õla selja taha. Mulle järgnes kühmus kuju, karvamütsi kõrvad loperdamas üles-alla. Hakkasin jooksma, aga ka selja taga kuulsin jooksusamme. Komistasin ja kukkusin, tagaajaja omakorda koperdas mulle selga. Rabelesin ennast vabaks, haarasin maast karvamütsi ja andsin jalgadele valu.
See artikkel on avatud vaid tellijatele. NB! Kui oled tellija, siis palun värskenda veebilehte või pöördu klienditeenindusse.