Kodumaine poolpõõsas soopihl

Soopihl on üks omamoodi taim. Mäletan selgesti üllatust, kui kunagi märkasin, et tal on puitunud varred – seega puittaim? Jah, tõesti, soopihla loetakse poolpõõsaks. See tähendab, et tema varred osaliselt talvituvad.

Tõtt-öelda käituvad minu koduse niiske niidu ja metsatiigi soopihlad nagu põõsad. Küpspruunid varred ei külmu talviti tagasi. Samas päris põõsaks nimetada justkui ikka kah ei passiks, sest on vaid säärased üksikud tõusvad vitsad, mis kannavad üpris lopsakaid lehti. Lehed on paaritusulgjaid, ehkki esmapilgul tunduvad sõrmjatena. Suvel ilmuvad varte otsa tumepunased õisikud. Neist arenevad koguviljad olla sarnased maasikaga, ehkki na kribud ja seni mekkima pole need ka ahvatlenud.

Muuseas meenutavat viljad ka maasikapuude omi. Olgu sellega kuidas on, ent sealt sündis taime ladinakeelne nimi Comarum palustre. Komaros tähendab kreeka keeli maasikapuud. Tõsi, nüüd on soopihl arvatud maranate hulka – Potentilla palustris. Eks ta maranate moodi tõesti välja näe. Ehk küll lopsakam ja veidralt pooleldi puittaim.