Kas Putin kavatseb sanktsioonide leevendamiseks kasutada oma „salarelva“?

Neljapäeval sai Dubais alguse ÜRO kliimakonverents COP28, mille eesmärk on lahenduste leidmine kliima soojenemisele. Jutuks võib tulla ka olukord Arktikas, kus igikeltsa sulamine paiskab õhku tohututes kogustes metaani, ähvardades kliimamuutusi plahvatuslikult kiirendada. Tekib küsimus, kas Venemaa, kellele kuulub üle 50% Arktikast, võib üritada keskkonnaprobleeme kasutada salajase relvana, mille kaudu saada riigile järeleandmisi teistes valdkondades.

Pärast Ukrainasse tungimist on Venemaa paljudest rahvusvahelistest kliima- ja keskkonnaprojektidest arusaadavalt kõrvale jäetud. Nii juhtus näiteks Arktika nõukoguga, mis on tegutsenud juba ligi 30 aastat ja keskendunud Arktika piirkonna kaitsele. Venemaa oli enne sõja algust oma suuruse tõttu nõukogus märkimisväärne liige. „Geograafiliselt hõlmab Venemaa isegi üle 50 protsendi Arktika piirkonnast,“ täpsustab Lapi ülikooli Arktika keskuse direktor Johanna Ikävalko Iltalehel.

Kui sõda 2022. aasta veebruaris puhkes, oli Venemaa ise veel nõukogu eesistuja. Pärast tankide veeremist Ukrainasse katkes koostöö aga täielikult. Alles 2023. aasta mais viidi esimehe koht Norrasse ja sellest ajast on volikogu töörühmad saanud osaliselt oma tegevust jätkata.