Näitleja Ursel Tilk: lavaka peale ei mõelnud ma enne, kui ühel festivalil sain parima meesnäitleja preemia

Täna esilinastuvas Rainer Sarneti filmis „Nähtamatu võitlus“ mängib peaosa Raplamaa noormees, Eesti Draamateatri näitleja Ursel Tilk. Ta võtab omaks, et lavastajate ja rollidega on tal seni väga vedanud.

Ursel ütleb, et on „Nähtamatut võitlust“ näinud kuus korda ja iga kord vaadanud seda nagu uut. On isegi mõelnud, kas see pole mitte ümber monteeritud. „Selle filmi võlu on selles ka, et kõik inimesed, kes juurde tulid, olid kohe meeskonnas sees, tekkis sünergia.“

Kui me fotograaf Sveniga Palamulla külas Ursel Tilga ja tema elukaaslase mõni aasta tagasi ostetud kodus istet võtme, ütleb Ursel: „Lõikasin teile põdravorsti ka.“

Selgub, et Urseli isa Valdur on kunagi siitsamast põllult lasknud lausa paar põtra. „Kalurist jahimeheks ja siis aednikuks,“ iseloomustab Ursel isa muutumisi. Vähem räägimegi eelseisvast filmist ja rohkem muutumistest. Ning kuna laual on linnuraamat, määraja, ei peagi küsima, et mida ta loeb.

***

Kas hakkad juba harjuma selle tähelepanuga, mis kohe-kohe esilinastuva filmiga „Nähtamatu võitlus“ kaasas käib?

Et film on esil, sellega ma harjun ja siin ei ole muud kui puhas rõõm. Tahan ju, et see tähelepanu tooks inimesed kinno.

Aga meedia tähelepanu minule ... sellega ei harju. Sisimas üritan seda vältida. Ikka mõtled, et mis ma sellega peale hakkan. Mis ma tegema pean, mida ütlema, mida ütlemata jätma, millest rääkima? Samas on see ilmselt paratamatus.

Ma oma küsimusega sihtisin sinnakanti, et vaata, kuidas elu on – sa võid teatris teha mitu suurt ja tähelepanuväärivat osa, aga seda ei panda tähele. Siis teed rolli filmis ja kogu Eesti teab, enne veel kui on filmi näinud.