Eelmisel nädalal suri kümme koroonaviirusega nakatunut, haigusjuhtude arv kasvab

Koroonaviirus on hakanud jälle laiemalt levima ning registreeritud haigusjuhtude üldarv on võrreldes eelmise nädalaga kasvanud 21,6% võrra. Haiglate poolt edastatud esialgsetel andmetel esines ka kümme COVID-19 haigusega surmajuhtumit.

Eelmise nädala jooksul lisandus tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse andmeil 5360 haigusjuhtu (706 laboratoorselt kinnitatud ja 4654 kliiniliselt diagnoositud) ning registreeritud haigusjuhtude üldarv on võrreldes eelmise nädalaga kasvanud 21,6% võrra. Seisuga 04.12.2023 on viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta 734,3, sealhulgas laboratoorselt kinnitatud juhtude korral 97,5.

Haigestumise kasvu on endiselt täheldatud pea igas vanuserühmas, kuid võrreldes eelmise nädalaga on kasv aeglustunud – enamikus vanusrühmades ei ületanud juurdekasv 50%. Üle 85-aastaste vanemaealiste seas on haigestumine langenud 25% võrra. Üle 60-aastased inimesed moodustavad 23,8% haigete üldarvust, nende osakaal kõigi laboratoorselt kinnitatud juhtude hulgas on 45,3%.

Nädala jooksul hospitaliseeriti haiglate esialgsetel andmetel COVID-19 tõttu 285 patsienti (eelmisel nädalal 205). Vähemalt keskmise raskusega sümptomaatilise COVID-19 tõttu vajas hospitaliseerimist 116 patsienti (eelmisel nädalal 121) ehk 40,7% kõigist COVID-19 nakkusega hospitaliseeritutest. Intensiivravi vajas 18 patsienti, juhitaval hingamisel on praeguste andmete põhjal neli patsienti.

Avaldatud andmete järgi suri 2023. aasta algusest kuni septembrini (k.a) COVID-19 tõttu 166 inimest.

Üle 60-aastaste hospitaliseeritud patsientide osakaal moodustab 76,6% kõikidest sümptomaatilise COVID-19ga hospitaliseeritud patsientidest. Hospitaliseerimiste suur arv on muu hulgas seotud COVID-19 peiteajal ning muude põhjuste tõttu haiglaravile sattunud patsientide kasvuga.

Haiglate edastatud esialgsetel andmetel esines kümme COVID-19 haigusega surmajuhtumit. Tervise arengu instituudi surma põhjuste registri poolt valideeritud ning avaldatud andmete järgi suri 2023. aasta algusest kuni septembrini (k.a) COVID-19 tõttu 166 inimest, neist esimesel poolaastal 160, juulis kaks, augustis üks ning septembris kolm.

Gripp

Tervise infosüsteemi andmetel registreeriti eelmise nädala jooksul 6077 ägedate respiratoorsetesse nakkustesse haigestumise juhtu, neist umbes kolmandik endiselt 0–14-aastaste laste seas. Ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse haigestumus 100 000 elaniku kohta on 444,9. Kõrgeim haigestumus registreeriti Tartu maakonnas (637,4 juhtu 100 000 elaniku kohta), madalaim Hiiu maakonnas (11,8 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Registreeritud gripijuhtude arv on kasvanud 42,7% võrra. Esialgsetel andmetel registreeriti 48. nädalal 117 gripijuhtu (eelmisel nädalal 88), millest 55 kinnitatud ning 62 kinnitamata.

Gripi levik on endiselt piiratud, kuid saanud püsivaks Tartu ja Harju maakonnas. Haigestumise intensiivsust saab siiani hinnata madalaks, kuid on näha mõõdukat kasvutrendi.

Prognoos

SARS-CoV-2 epideemiline levik algas 20. oktoobril ning haigestumise juurdekasv on iganädalaselt olnud keskmiselt 45%. Novembri lõpu seisuga on juurdekasv veidi aeglustunud, nakatumiskordaja R on 1.188569, mis tähendab, et haigestumus kasvab mõõdukalt.

Muudesse ägedatesse ülemiste hingamisteede nakkustesse haigestumine on samuti kasvutrendis, mis on hooajale iseloomulik. Ägedate respiratoorsete nakkuste tekitajate hulgas on pikalt domineerinud rino- ja adenoviirused, kuid sinna on lisandunud ka A-gripp. Gripi levik kasvab, kuid püsib veel epideemilise leviku läviväärtusest allpool.

Terviseamet prognoosib haigestumise kasvu veel 1–2 nädalat.

Ülemiste hingamisteede ägedad viirusnakkused ning hospitaliseerimised on tõusutrendis. Tõusutrend on eeskätt seotud vaktsineerimise või läbipõdemisjärgse immuunsuse ajas vähenemisega, samuti hingamisteede hügieenireeglite eiramise ja kokkupuutega haigusnähtudega inimestega. Terviseamet prognoosib haigestumise kasvu veel 1–2 nädalat, pärast seda peaks haigestumise tase püsima stabiilsel tasemel u 3–4 nädalat ning seejärel hakkama langema.

Koroonasse haigestumine ning hospitaliseerimiste arv jätkab kasvutrendi. Haiguse kulg on patsientidel pigem kerge. Seoses jõuludega kasvab nii ürituste kui ka kontaktide arv, tõuseb ka sissetoodud juhtude osakaal ja tähtsus haigestumise ning haiglaravi vajaduse vaates. Seetõttu on soovitav reisilt tulles, aga ka enne üritusi ja koosistumisi ennast (kiir)testida.

COVID-19 tõttu tervishoiusüsteemile ülekoormuse ohtu praegu ei ole, kuid nii COVID-19 kui ka teiste ägedate hingamisteede nakkuste, sh gripi leviku kasv, toob kaasa respiratoorsete nakkushaigustega patsientide hospitaliseerimiste kasvu. See toob kaasa ka tervishoiuteenuse osutajate jaoks suurema koormuse.