Mullasõbraliku põllumehe tiitli pälvis Ants-Endel Sõrra
Kahe mullale kasuliku kultuuriga tänavuse viljelusvõistluse võidu koju viinud mees Ants-Endel Sõrra kuulutati rahvusvahelisel mullapäeval ka mullasõbraks.
Aasta Mullasõpra valivad Eesti Mullateaduse Selts, maaülikooli ja METK-i teadlased. Nad arvutavad mullaproovide ja kasutatud tehnoloogiate põhjal välja esitatud põldude süsinikubilansi ning taimetoitainete tasakaalu. Arvesse läheb ka agrotehnika üldine tase: mullaharimine, viljavaheldus, põllu aastaringne taimikuga kaetus, lupjamine, saagikus jms.
Tänavuse mullasõbra tiitli sai Ants-Endel Sõrra. Selle aasta viljelusvõistlusel saavutas ta esikoha kahe mullasõbraliku kultuuri, rukki ja hernega. Mõlema põllu puhul selgitasid analüüsid, et nende süsiniku sidumine oli kõige efektiivsem. Suurim süsiniku sidumine saavutati kõrge biomassi (kõrre või varre pikkus, lehestik) ning saagikusega ja samas väikese sisendite hulgaga. Rukkisaak oli Sõrral üle kümne ja hernesaak üle nelja tonni hektari kohta.
„Tiitliomaniku tulemused kinnitavad, et suur biomass, kõrge saagikus ja efektiivne viljelus ei ole mitte muldade kurnamine vaid, vastupidi, süsiniku sidumine,“ rõhutas viljelusvõistluse eestvedaja Margus Ameerikas.
Aasta Mullasõpra valiti tänavu juba neljandat korda. Esimeseks mullasõbraks sai Kalle Margus Vao Agrost aastal 2020. Võistluse arenedes said maaülikooli mullaprofessorite Alar Astoveri ja Endla Reintami abiga paika teaduslikud valikualused. 2021. aastal arvutati juba rahvusvaheliselt aktsepteeritud valemite järgi välja iga võistluspõllu CO2 jalajälg. Mida väiksem see on, seda tublimaks võib põllumeest kiita.
Kohe sai selgeks ka see, et ei saa võrrelda liblikõieliste- ning teraviljapõlde. Nimelt seovad liblikõielised põlduba ja -hernes õhulämmastikku ja seal pole vaja kasutada täiendavat lämmastikväetist. Selle tõttu on need põllud väiksema süsiniku jalajäljega.
