Kohus leidis, et kormoranide tekitatav tõsine kahju kalandusele on tõendamata. Ainuüksi see, et kormoran kergesti kättesaadavast kalast toitub, ei kinnita tõsise kahju tekitamist. Keskkonnaamet tugines lubasid andes 15 aastat vanale kormorani ohjamise tegevuskavale, mis omakorda põhines 25 aastat vanadel toitumisuuringutel. Kohus nentis, et kaasaegsete andmete poole pealt on vaidlusalused korraldused äärmiselt kasinalt põhjendatud.

„Õlitamise loa oleks Keskkonnaamet kalavarude kaitseks erandkorras võinud anda siis, kui oleks selgeks tehtud, et kormoran põhjustab rannakaluritele tõsist majanduslikku kahju. Seda ei ole aga välja selgitatud. Kohus ütles, et sellises olukorras on kormorani ohjamine õigusvastane,“ selgitas Eesti Ornitoloogiühingut kohtus esindanud linnukaitse spetsialist Liis Keerberg.

Halduskohus hindas õigusvastaseks ka õlitamise lubade andmise kaitsealade sihtkaitsevöönditesse. Sellistele aladele õlitamislubade andmiseks olid Keskkonnaameti põhjendused kohtu hinnangul puudulikud. Et laidudel pesitsevad lisaks kormoranidele ka teised, sh kaitsealused ja ohustatud liigid, pidanuks kaaluma ja hindama, millist mõju õlitamisega kaasnev häirimine võib neile teistele liikidele põhjustada. Kohtu hinnangul oli selle tegemata jätmine õigusvastane.

„See on oluline lahend, mis sisuliselt ütleb, et ka lindude suhtes kehtib süütuse presumptsioon – nagu inimest, ei tohi ka lindu süüdi mõista enne, kuni tema süü on tõendatud,“ märkis Keerberg.

Eesti Ornitoloogiaühing taotles aprillis kohtule esitatud kaebuses kormoranimunade õlitamise lubade tühistamist. Ei halduskohus ega ka ringkonnakohus ei andnud asjas esialgset õiguskaitset ning õigusvastane õlitamine viidi 2023. aasta kevadel ellu. Et load realiseeriti, sai kohus tuvastada nende õigusvastasuse n-ö tagantjärele.

Keskkonnaametil on nüüd 30 päeva jooksul õigus halduskohtu otsus edasi kaevata.