28.12.2023, 13:55

FOTOD | Kõplahõimlaste ikalduseaasta päädis siiski kasumiga, aga raha kaotasime oluliselt

Linnainimeste põlluprojekt Kõplahõimlased ebaõnnestus nii mitmel moel, et kõik neist ei tule esimese hooga meeldegi. Ometi ei heitunud me sugugi ja kavatseme kevadel alustada veidi teisiti, ent veelgi suurema innuga!

Marju Reitsak

Hebo Rahman

Fotod: Said Urtabajev

Kõplahõimlased Hebo Rahman ja Marju Reitsak põuaga võitlemas.

FOTO: Said Urtabajev | Erakogu

KÕPLAHÕIMLASED 2023

Kõplahõimlasteks nimetas kadunud Liisi Ojamaa igasugu tüütuid aiandusentusiaste, kes vahetpidamata kusagil maad kraabivad, muld hammaste vahel krigisemas.

Alguses oli Marju. Marju ütles: saagu põld. Ja põld saigi. Kuna põldu oli aga arvatavast palju enam, tuli appi võtta lisajõud. Tekkisid kolleegid, tekkisid elukaaslased, tekkis laps ja Traktoristki. Nagu inimese elus ikka.

Pole päris kindel, et keegi meist päriselt aru sai, kuidas see põllupidamine täpselt käib. Või millise portsu otsa sattusime. Portsuks siis hektar põldu Raplamaal, 100 kilo seemnekartulit, veel „nipet-näpet“ ja ürgne tung omaenda pisikeste kätega endale söögipoolist kasvatada.

Küll oli meil aga linnainimese audacity (ingl k), mida „jultumuseks“ või siis „hulljulguseks“ tõlkida võib. Kõplahõimlaste tegemistega saab täpsemalt tutvuda Maalehe veebis.

„See oli meie kõigi elude kohutavaim kartulipanek!“ hüüatas Traktorist, kui projektiga pihta hakkasime. Küll ei mahtunud kartulid torust sisse, küll olid kartulipanemise masina hoovad liiga sügaval, siis jälle mitte piisavalt. Tagatipuks murdus masina üks hoob lausa ära.

Kõplahõimlased Hebo Rahman (sinises), Marju Reitsak (rohelises) ja Maiken Mägi (roosas) istutamas taimi, mille mügri järgmisel päeval kenasti üles tuhnis. Tõrjusime teda vanaemade kombel (ja ootamatult edukalt) mulda maetud kiludega.

Mai lõpus ja juunikuus tabas Eestit jõle põud ja kuumalaine. Meil olid aga taimed täiesti istutamata. Ahastasime (nagu Marju pildil), istutasime ja kastsime hullumeelselt. Põuas süüdistasime hiljem ka oma kehva kartulisaaki: ühest taimest tuli heal juhul välja kaks, aga enamasti üks mugul.

Kärsakate invasioon: sel suvel oli neid kapsaste-kaalikate lehti mugivaid putukaid Eestis erakordselt palju, rääkis meile Maaelu Teadmuskeskuse vanemteadur Pille Sooväli. Ta soovitas nende vastu üldse mitte võidelda: küll putukad ühel hetkel kaovad ja taimed saavad taastuda. Nii läkski.

Meil käis ka külalisi. Muusik Kaisa Ling rõhutas, et temast põllumeest kunagi ei saa. Küll aga grillis ta meile ühe maitsvaima taimse õhtusöögi ja laulis veel kenasid köögiviljateemalisi laule takkaotsa.

Kuigi meid kimbutasid põud, vihm ja muud tehnilised viperused, siis suve teises pooles hakkas aiakraami muudkui tulema, ei jõudnud kõike põllult äragi vedada. Ainult talvekartulit ei saanud, muu üle ei maksa nuriseda.

Füsioterapeut Katrin Kasepalu tuli meile külla ja pani südamele: põllutööd teha ainult mugavas valuvabas asendis, olgu see kas või põlvili või lausa kõhuli. Ja puhata tuleb nii palju kui võimalik!

„Tahaks sõpru näha, aga need hullud on ju ainult põllul!“ teatas liberaalse ühenduse Salk loomise juurest tuntud andmeteadlane Indrek Seppo ja pakkus end üheks õhtuks Kõplahõimlastele appi. Ega temast põllul erilist tolku olnud, küll aga andis ta häid nippe pensioni kogumiseks.

Seemnete hinna, kütusekulu ja köögiviljade poehinna võrdluses jäime 80 eurot kahjumisse. Meie foto- ja videograaf Said rõhutas, et tema on küll suures kasumis. „D-vitamiini on terve suve sünteesitud, sporti on tehtud nii, et pole arugi saanud ja värskes õhus on viibitud rohkem kui viimase viie aasta jooksul kokku.“

Alla me ei anna, kolime hoopis sinna, kus taimed päriselt ka kasvavad – Viljandimaale! 22. oktoobril 2023 panid Kõplahõimlased hooaja lõpetuseks oma uuel katsepõllul küüslauku maha.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana

Üllatunult

Targemana

Ükskõiksena

Kurvana

Vihasena

Kommenteeri Loe kommentaare