Lapsepõlve koerused: rahvajuttudest selgub kaks põhilist liiki tempe

Netifolklooris võib teinekord kohata täiesti hämmastava sisuga lõimesid. Näiteks ühes pikas venekeelses jutulõngas hakkasid inimesed üllatava detailsusega pajatama lapsepõlve ulakustest ja juhtumistest.

Mõni jutustas omaenda mälestusi, mõni kuuldud legende. Ei tea, kas see nii suur sürpriis oligi, võib-olla ootuspäraselt kujunes neist juppidest välja põhjalik ülevaade oma aja tüüpiliste koerustükkide kohta.

Põhiteemasid ilmnes kaks: esiteks, kuidas jõnglased ei tahtnud süüa lauale pandud toitu (tegu võis ju olla millegi väga tervislikuga, aga mitte isuäratavaga) ning siis tuli see kusagile ära sokutada nii, et ema aru ei saaks.