FOTOD ja VIDEO | Lastehoiu taga jalutas ringi julge ilves

Eile märkas tähelepanelik Vatsla küla elanik kella 15.00 paiku Harku tee ääres asuva lastehoiu taga kergliiklusteel jalutamas ilvest. Tegu olevat külaelanikele hästi tuntud kaslasega, kes jalutavat tihti selles piirkonnas ringi, olenemata tiheda liiklusega maanteest ja uudishimulikest inimestest. Vaata pilte ja videot altpoolt.

Fotode autori sõnul tundus loom väga rahulik ning ei kartnud ka lähedalasuvaid inimesi. ,,Külateel, kus ma teda algselt märkasin, oli kerge autoliiklus ja hiljem läks ta ka väga rahulikult üle suure Tabasalu tee, kus on alati palju autosid, hoolimata kellaajast. Ta võttis isegi aja, et rahulikult puhkeasendis istuda,“ kirjeldab naine, kes lisab, et ilves nägi hea välja, kuigi karvkatte tundus veidi tuhm.

Pildid on tehtud Triibu & Liine lastehoiu taga asuval kergliiklusteel, kus ilves samuti pikalt ringi patseeris. Lastehoiu töötajad ise looma küll ei märganud, kuid lisavad, et lastehoiu territooriumile ta vaevalt tungib, seega mingit hirmu neil ilvese ees ei ole. ,,Tegu on ju targa loomaga ning siinkandis liigub ka palju kitsi ning jäneseid, kelle tõttu ta siin ringi luusibki. Inimestele ilvesed tavaliselt ohtu ei kujuta ning ka hoiu lastel hoiame ju koguaeg silma peal õues viibides,“ lisab üks.

Väidetaval olla ilvese hääli ka varasemalt külas kuuldud ning ka teised elanikud on looma vahetevahel näinud. Ka piltide autor lisab, et ega pärast seda vaatepilti naljalt enam õhtupimeduses seal kandis ei jaluta. Samuti tuleks silma peal hoida oma lemmikloomadel.

Mõned arvavad, et ilvese ajas inimasustuse lähedusse Vatsla küla kõrvale rajatud karjäär, mille laienemise tagajärjel pole sealsetel metsloomadel enam võimalik inimkontakti vältida.

Miks satuvad ilvesed üha rohkem inimasustuse lähedusse?

Ulukispetsialist Peep Männil:

Tavaliselt satuvad asulate lähedale just noored ilvesed, kes veel inimest niivõrd palju karta ei oska, ent need on üksikud juhtumid, sest ilves on tegelikult väga kartlik loom.

Võib-olla oli sel loomal ka midagi viga. Viimasel ajal on küll kärntõppe nakatumist vähem olnud, aga kui ilves selle haiguse saab, siis muutub ta nõrgaks ja õnnetuks ja otsib väiksemat saaki, mis sageli põhjustab ka nende sattumise inimkeskkonda.

Viimastel aastatel on suurenenud halljäneste populatsioon ja need noored ilvesed, kes metskitse murdmisega hakkama ei saa, püüavad rohkem halljäneseid. Kuna halljänest peetakse rohkem kultuurmaastiku liigiks, kes liigub tihti ka metsast välja, võibki ilves nende jälil sattuda inimasulate lähedusse.