Elektribörsi valud: tootis Eesti, kuidas jaksas, ülikalliks aeti elektrihind ikkagi naabrite juures
(181)Ülikalli börsielektri hinnataseme meie piirkonnas põhjustas ennekõike põhjanaabrite juures valitsev elektridefitsiit, mitte siinne energiatootmise tase, sest isegi kaks korda suurema tootmismahu korral ei suudaks Eesti Nordpooli börsihinda mõjutada.
Viimasel paaril päeval pilvedesse kerkinud börsielektri hind tõstatas avalikkuses küsimuse, miks Eesti sellises kriisiolukorras endale ise piisavas koguses põlevkivielektrit ei tooda.
Kesknädalal, kui reedesed ülikõrged elektrihinnad teatavaks said, hakkas sotsiaalmeedias levima vandenõumaiguline teooria, justkui ei töötaks Auvere jaam ja Narva Balti SEJ mingite rikete tõttu täisvõimsusel. Kuulujuttude tekkele lükkas tuld alla neljapäeval Nordpooli infosüsteemi ilmunud teade selle kohta, et Balti elektrijaama 11. plokk on kuni 9. jaanuarini osaliselt rivist väljas (Elimination of leakage in the boiler K-24 – lekke kõrvaldamine katlas K-24), mis tähendab, et turult on puudu 122 MW elektrienergia tootmisvõimsust.
Kõik see tõstatas küsimuse, kas ja miks riigifirma Eesti Energia ei suuda praegu toota isegi riigipoolset ootust 1000 MW, kuigi käes on aasta kõige suurema elektritarbimise aeg ja vajadus oleks tegelikult koguni ca 1500 MW (Eesti tarbimine tõusis neljapäeval ligemale 1600 MW tunnis)?
Kui uurime nende väidete kohta Eesti Energiast, siis vastatakse, et Eesti elektritootmise olukord on täna (5. jaanuaril – toim.) väga hea – kõik Eesti Energia juhitavad tootmisvõimsused töötavad ja on turul, lisaks pakuvad turule elektrit kontserni tütarettevõtte Enefit Greeni tuulepargid. Lisaks märgitakse selgituseks, et tänane rekordiline elektrihind ei ole tekitatud Eestis, vaid selle tingis Soome kolmegigavatine elektritootmise puudujääk, mis omakorda oli tingitud erakordselt suurtest miinuskraadidest kogu Läänemere regioonis.
Börsihinna teevad viimasena kõige kallima tootmishinnaga pakkuja või suurtarbija tarbimisest loobumine ehk tarbimise juhtimine
Põlevkivijaamad huugavad täisvõimsusel
Enefit Poweri juhatuse esimees Andres Vainola kinnitab, et Eesti Energia täidab koos Enefit Poweri juhitavate elektrijaamadega riigipoolset ootust, hoides kasutatavas reservis 1000 megavati jagu juhitavat tootmisvõimsust.
„Neljapäeval, 4. jaanuaril ning reedel 5. jaanuaril pääsesid need võimsused sellises mahus ka turule, toetades kogu piirkonna varustuskindlust,“ ütleb Vainola. „Neljapäeva öösel juhitavate jaamade kohta tehtud turuteated olid seotud jaamade eriti külmast ilmast tingituna eelsoojendamise vajadusega. Seega võin kinnitada, et kõik juhitavad tootmisvõimsused 5. jaanuari seisuga töötavad ja on turul, välja arvatud Balti elektrijaama üks kateldest. Arvestades Soome elektridefitsiidi mahtu, siis võiks neid tootmisvõimsusi ka kaks korda rohkem olla, kuid turuhinna teeks ikkagi mõni kallim jaam.“ Vainola sõnul teeb Enefit Power endast parima, et pakkuda turule maksimaalselt juhitavat elektritootmisvõimsust ja on sel nädalal oma jaamadega pakkunud turule rohkem elektrit kui omanikuootus ette näeb.
„Kusjuures nädala alguses, teisipäeval ja kolmapäeval, kui elektritarbimine ei olnud veel nii suur, tekkis ka olukordi, kus turg ei võtnud kõiki Enefit Poweri pakutavaid võimsusi vastu ja meist sõltumatult pääsesid turule vaid osa jaamadest,“ lisab ta.
Praegu valitsevaid rekordkõrgeid elektrihindasid ja nende tekkepõhjust selgitades märgib Andres Vainola, et neid hindasid ei tee ükski elektrijaam, vaid n-ö tarbimise juhtimine – hind tõuseb turul nii kõrgeks seetõttu, et tarbimise katmiseks on otsustanud mõned suuremad elektritarbijad oma tarbimisest loobuda ning vabastada kindla summa eest see võimsus turul.
Vainola lükkab ümber ka väite Auvere jaama jäätunud korstnate ja selle tõttu pärsitud energiatootmise kohta.
„Auvere töötab ja on turul olnud alates 7. detsembrist, ka viimastel päevadel on jaam töötanud täisvõimsusel,“ saab ta jagada rõõmusõnumit, sest avalikkuses on ju teada Auvere koostootmisjaama lähiajaloos ridamisi tabanud rikked.
Spekulatsioonide kohta külmunud korstna ümber ütleb Andres Vainola, et vanad ja juba tööst välja viidud korstnad võivad tõesti visuaalselt välja näha nii, nagu need oleks „külmunud“, kuid tegelikult on need korstnad asendatud juba aastast 2012 täiendavate filterplokkidega, mille küljes on teistsugused madalamad korstnad.
Auvere mured peavad jääma ajalukku
Kuidas üldse hinnata meie põlevkivijaamade töökindlust ja perspektiivi?
Vainola tõdeb, et pikemas vaates tuleb arvestada, et tehnika on tehnika ja ootamatuid rikkeid tuleb ette kõikvõimalike elektrijaamade puhul, olenemata sellest, kas tegu on tuumajaama, tuulepargi, hüdroenergia, põlevkivil või kivisöel töötava jaama, gaasijaamaga või muu tootmisega. Näiteks möönab ta, et aeg-ajalt võib suurte külmadega esineda tõrkeid erinevate toitekonveierite töös, kuid siis asendatakse see tema kinnitusel teise toitega ning jaama töö sellest üldiselt ei katke.
„Kõikvõimalike rikete puhuks on Enefit Poweril n-ö kattega varuvõimsusi, mille abil täita omanikuootustes lubatud tootmisvõimsust,“ märgib Andres Vainola.
Ka palju kõneainet pakkunud keevkihttehnoloogial põhinev Auvere elektrijaam, kus kütusena saab kuni 50% ulatuses kasutada biokütuseid, töötab tema sõnul praegu täisvõimsusel ehk väljastab võimsust, milleks on projekteeritud 300 MW.
„Tõsi on see, et me ei ole rahul Auvere elektrijaama töökindlusega ning töökindluse tõstmise nimel tehakse pidevalt tööd,“ tõdeb Vainola. „Meie eesmärk on saavutada Auvere elektrijaama töökindluseks enam kui 90%. 2023. aasta esimese poolaastal selle ka ajutiselt saavutasime.“
Elektribörsi hinna määrasid suurtarbijad
Uurin Andres Vainolalt ka selle kohta, miks ikkagi börsielektri hind hooti sedavõrd kõrgele kerkib. Näiteks läinud reedel ulatus tipphind kahe euroni kilovatt-tunni eest, tänane maksimumhind ulatub tasemeni 36,6 senti/kWh (keskmine 20,82 senti/kWh), homne börsielektri hind enam üle 15 senti/kWh ei kerki.
„Börsihinna teevad viimasena kõige kallima tootmishinnaga pakkuja või suurtarbija tarbimisest loobumine ehk tarbimise juhtimine,“ kirjeldab Vainola. „Tänaseid rekordkõrgeid elektrihindasid ei tee ükski elektrijaam, vaid just n-ö tarbimise juhtimine. Hind tõuseb turul nii kõrgeks, et tarbimise katmiseks on otsustanud mõned suuremad elektritarbijad oma tarbimisest loobuda ning vabastada raha eest see võimsus turul.“
Vainola lisab, et kõrgete elektrihindade peamine põhjus on külm ilm, vähene tuuleenergia toodang ning sellega seoses üldine elektritarbimise suurendamine, samuti Soomes tekkinud elektritootmise defitsiit. Nimelt on Soomes puudu 3000 MW jagu elektritootmisvõimsust, mida kompenseeritakse impordiga Eesti kaudu Baltimaadest ning Rootsist.
Kui Eesti püstitas neljapäeval ligi 1600 MW tarbimisrekordi, siis Baltimaade tarbimine on umbes 4600 MW, aga Soomes koguni 15 100 MW.
„Arvestades Soome elektridefitsiidi mahtu, siis võiks Eesti tootmisvõimsusi ka kaks korda rohkem olla, kuid turuhinna teeks ikkagi mõni kallim pakkuja,“ selgitab Andres Vainola.
Eesti vajab juhitavat tootmisvõimsust
Kuidas aga suhtuda mitemete poliitikutest otsustajate kindlat veendumust, et põlevkivi kasutamine energeetikas tuleb maksku mis maksab lõpetada? Millised oleksid sellisel juhul alternatiivid olukorras, kus praegu oleme?
„Eesti tuuleparkide toodang kattis läinud neljapäeval keskmiselt üle 10% Eesti tarbimisest. Soome installeeritud tuuleenergia tootmisvõimsus on 6,2 gigavatti, millest neljapäeval toodeti 1,5 gigavatti ehk ca 24%,“ kirjeldab Vainola meie hinnapiirkonnas valitsevat elektritootmise olukorda. „Elektrihindasid aitab jätkuvalt kõige paremini alla tuua taastuvenergia, kuid igas elektrisüsteemis on oluline säilitada mitmekesine tootmisportfell. See tähendab, et suuremahulise taastuvenergia tootmise kõrvale vajame ka juhitavat tootmisvõimsust ja salvestuslahendusi.“
Vainola lisab, et praegu aitavad Eesti varustuskindlust tagada Eesti Energia elektrijaamad, sealhulgas vanad tolmpõletusplokid, mis aitavad tagavad 1000 MW juhitavat tootmisvõimsust.
Ta on seisukohal, et kahtlemata vajab meie elektrisüsteem ka tulevikus juhitavaid tootmisvõimsusi. Eestis oldi 2022. aasta suveni teadmisel, et vanad põlevkivi tolmpõletuskatlad lõpetavad oma eluea ja toimimise aastaks 2023. Seejärel aga pikendati Eesti Energia omaniku ehk riigi ootust ja seostati see Venemaa elektrisüsteemist eraldumise ehk desünkroniseerimise tähtajaga pluss üks aasta.
„Niisiis pikendati nende vanade plokkide kasutusiga kuni aastani 2027 ning seda olukorras, kus nende järgi on turul nõudlus vaid loetud päevadel aastas, mitte 365 päeva vältel,“ märgib Andres Vainola. „Enefit Poweri kulud nende jaamade ülalpidamiseks on umbes 40 miljonit eurot aastas.“
Seega tuleb juhitava tootmisvõimsuse probleem ikkagi moel või teisel lähiaastatel lahendada. Kas selleks saab jätkuvalt põlevkivi, tuumajaam, mujalt imporditud elekter või mingi muu lahendus, tuleb poliitikutel selgeks vaielda, sest ebakindlad tulevikuväljavaated ei innusta ühtegi investorit rahastamisotsuseid langetama.
