Aasta põllumees, lihaveiseid kasvatav Puutsa talu perenaine Airi Külvet kinnitas, et sellisel hirmul veiste heaolu pärast pole tegelikkuses mingit alust.

„Kui lehmad on hästi söönud ning neil on piisavalt vett ja võimalik tuule eest varjuda, siis tunnevad lihaveised end ka 40kraadise külmaga hästi. Oluline on, et loomad oleksid puhtad, siis on karv kohev ja hoiab hästi sooja. Üks paremaid indikaatoreid on see, et looma seljas olev lumi ei sula ära – siis on näha, et isolatsioon toimib ja loomal ei hakka külm,“ selgitas ta.

Külvet lisas, et näiteks Kanadas on väga palju karmimad ilmastikuolud ja ka seal peetakse lihaveiseid talvel karjamaadel. Tema sõnul on need loomad talvisteks tingimusteks kohastunud. Neil on paks karv ja nahaalune rasvakiht.

„Inimestel on käredate miinuskraadidega palju raskem, veiste pärast Eesti tingimustes küll muretsema ei pea,“ sõnas talunik.

Sellest, millised on meie toidutootjate külmaga seotud mured, loe lähemalt klikkides: Krõbe külm pani meiereid seisma, aga talumeestel on miinuskraadidest hoopis suurem mure