Millal tuleb metsa müügilt tulumaksu maksta ja millal mitte?

Kohe on käes maksude deklareerimise aeg – mõnele toob see rõõmu, mõnele paraja peavalu. Olgugi, et eeltäidetud tuludeklaratsioon aitab palju kaasa selle protsessi läbimisele, on siiski palju nüansse, mida tasub juba enne oma vara müümist teada. Seda ikka selleks, et mitte kogemata makse rohkem maksta. Metsa müümisel on komistuskive rohkem kui küll.

„Mitte keegi ei tule sulle ütlema, kui deklareerid kogu metsatulu korraga ning sellega seoses tekib sul tulumaksukohustus, kuigi sa oleksid võinud oma tulu hajutada nelja aasta vahel ning tulumaksu üldse mitte maksta. Samas kui jääd maksuametile sente võlgu, saadetakse kiirelt välja võlateade,“ ütleb AS Timber metsaspetsialist Kristel Asmer. Paraku on see reaalsus ning mõnda asja tuleb osata ise läbi närida. Seetõttu tasub tuludeklaratsiooni täitmiseks varuda aega, kui oled möödunud aastal müünud raieõiguse või metsamaa.

Pärimise korral või kinkelepingu alusel metsa saanud inimesed peaksid juba enne müügimõtete mõlgutamist nii mõndagi teadma. Olgugi, et esmapilgul võib tunduda, et pärandvara on kui süllekukkunud õnnistus keerulisel ajal, siis pärimine ja pärandvara realiseerimine võib olla keeruline, kus kõiki tahke arvesse võtmata on näiteks metsa müügi korral suur tõenäosus teadmatusest endale kahju tekitada.

Millal tuleb tulumaksu maksta ja millal siis mitte?

Metsa on võimalik müüa kahel moel – esimene variant on müüa raieõigus, mis tähendab, et pärast metsa müümist jääb omanikule maa alles või teise variandina saab müüa terve kinnistu, ehk uuele omanikule läheb üle nii maa kui sellel kasvav mets. Siin kehtivad aga tulu maksustamisel erinevad reeglid.

Raieõiguse müügi või raiutud metsamaterjali võõrandamise korral peab tulumaksu maksma, ka siis, kui oled saanud oma metsa päranduseks, kuid siin on tulule kehtestatud maksuarvestuse erikord. Raieõiguse ja metsamaterjali müügitulust saadud kasu on metsaomanikele 5000 euro ulatuses aastas tulumaksuvaba ning seda võib edasi kanda kuni kolmele järgnevale maksustamisperioodile pärast tulu tekkimise aastat. Nutikalt planeerides on võimalik tulumaksust vabastada kuni 20 000 euro suuruseid tehinguid, mõnel juhul isegi kordades suuremaid, sest 5000-eurost maksusoodustusest saab maha arvata nii soetusmaksumuse kui metsa müügi või vahetamisega otseselt seotud kulud(näiteks metsa hindamine või konsultatsioon juhul, kui see on muidugi tasulise teenusena ostetud), lisaks metsa majandamise kulud (kulud, mis on tekkinud metsa uuendamise ja kasvatamise ning metsakaitse tõttu).

Milliseid kulutusi täpsemalt tuludeklaratsioonis kajastada maksutulu vähendamiseks, saab lugeda meie eelmisest artiklist: Kuidas deklareerida tulu, et saada osa 20 000 eurosest raieõiguse müügi tulumaksuvabastusest

Ära unusta soetusmaksumust!

Erinevaid kulusid saab jagada samuti nelja erineva maksuperioodi vahel, kuid soetamismaksumuse saab deklaratsiooni kanda ainult sellel maksustamisperioodil, millal saadi metsast tulu. Selliselt maksutulu hajutamine jätab rahakotti tuhandeid eurosid, kui metsa raieõigust on müüdud kallimalt kui 5000 eurot. „Eks tõenäoliselt tekitab maksu tulude ja kulude hajutamine nende perioodide vahel esialgu segadust, kuid me jagame oma klientidele meelsasti infot ja aitame neid sel teel meie võimete kohaselt. Kui jääme hätta, siis tegelikult saab kõige täpsemat abi Maksu- ja Tolliametist,“ ütleb Asmer.

Võimalusi tulumaksukohustuse vähendamiseks on veel teisigi. Näiteks saavad maksusoodustust kasutada ka kõik ühis- ja/või kaasomandis olevad isikud ning kuuldavasti on ette tulnud, et inimesed, kes on müünud raieõiguse või metsamaterjali 60 000-70 000 euro eest, tulumaksu sellelt suurelt tehingult maksma pole pidanudki.

Kuidas nii?

Kui mets on ühis- ja/või kaasomandis ning otsustatakse müüa raieõigus või metsamaterjali, siis õed-vennad või abikaasad saavad mõlemad kasutada 5000-eurost maksusoodustust ühes aastas, olenemata sellest, kelle kontole tehingust saadud raha laekus. Ühesõnaga pole maksusoodustus seotud kinnisasjaga, vaid isikutega, kes on omanikud olgu neid siis 2 või lausa 10.

Toome näite!

Maarika ja Juhan on abikaasad, kes müüsid 2023. aastal abielu jooksul soetatud metsa raieõiguse hinnaga 50 000 eurot. Tuludeklaratsioonis, mis esitatakse veebruaris möödunud aasta tulude ja kulude kohta on mõlemal 5000-eurone soodustus. Kokku saavad nad juba esimesel maksuperioodil tulust maha arvata 10 000 eurot. Edasi kannavad nad järgnevatele aastatele 40 000 eurot. 2024. 2025. ja 2026. aastal kordavad Maarika ja Juhan sama tegevust tuludeklaratsioonis ning tulumaksu tuleb neil maksta 10 000 euro pealt (40 000-30 000). Juhul kui neil on ette näidata kuludokumente ka metsa majandamise (istutati metsa, tehti kinnistul maaparandustöid vms) või soetusmaksumuse kohta, siis saab selle võrra deklaratsioonis tulu osa vähendada ning tõenäoliselt ei pea nad sentigi tulumaksu maksma. Ka pärandina saadud vara notarikulud saab tuludeklaratsioonis kuluna välja tuua.

NB! 5000-euro suurune erisoodustus kehtib vaid raieõiguse või metsamaterjali müügi korral, täiendavat maksusoodustust ei saa rakendada metsakinnistu müümisel.

Aga seda, mida teada, on veel. „Näiteks ei saa tulumaksusoodustust edasilükkamise korral kasutada need, kes näiteks aasta pärast raieõiguse müümist otsustavad müüa sama kinnistu, millelt raieõigus müüdi. See on päriselt juhtunud lugu, kus metsaomanik sellele ei osanud enne kinnistu müümist mõelda“ räägib Asmer.

Pärandina saadud metsakinnistu müümine – kord maksad tulumaksu, kord mitte

Juhul, kui metsaomanik otsustab, et pärandina saadud metsamaad ta endale siiski jätta ei soovi ning sellega midagi peale hakata ei oska, siis selle müümisel tasub teada, kuidas pärandaja selle maa kunagi omandas. See on tähtis, kuna lähtuvalt sellest peab ühel juhul maksma tulumaksu kogu tehingu summa pealt, teisel juhul seda tegema ei pea.

Kui pärandaja oli metsa ise ostnud ja pärandab selle edasi, siis kuulub tulumaksu alla kogu tulu, mis müügist saadi. Sellest saab aga pärandvara võõrandamisel maha arvata nii võõrandamisega seotud kulud (notaritasud) kui ka kunagise soetamismaksumuse (TuMS § 38 lg 1). Siinkohal võib tekkida küsimus, miks pärandi saajal tekib võimalus soetusmaksumus tulust maha arvata, kui ta ise seda ostnud pole. Selle kohta on olemas kohtulahend, mis selgitab, et pärimisel vahetub vaid omandisuhte osaline ning nii nagu soetusmaksumuse oleks saanud müügi korral oma tulust maha arvata pärandaja, saab selle õiguse nüüd pärimise korral pärija. Ka see võimalus/õigus pärandatakse edasi.

Kinkelepinguga saadud vara müümine on aga pärandina saadud vara maksustamisest erinev. Ka see ei muuda asja, kui kinkija ise on lahkunud ning pärast tema surma otsustatakse vara müüa. Kinke puhul kingitakse vara uuele omanikule, mille järel tekib kinkijal endal kahju ning kingisaaja jaoks on vara soetusmaksumus null. Tegemist on vara võõrandamisega ja seega ei saa kinkelepingu korral kinkija soetamismaksumus kingisaajale üle minna.

Metsakinnistu müümisel on metsaomanik või tema pärija tulumaksukohustusest vabastatud ainult juhul, kui kinnistu on tagastatud omandireformi järjel. Kõik õigusvastaselt võõrandatud maad, mis omandireformiga tagastati on maksuvabad, kuid see kehtib ainult esimese müügitehingu puhul. Tasub märkida, et ka siin ei kehti tulumaksuvabastus, kui maatükk on omandireformiga tagastatud ning selle saaja selle edasi kingib ning kingisaaja soovib seda müüa. Kui metsaomanik müüb tagastatud maalt raieõiguse, siis tulumaksu tuleb maksta.

Hoia oma väärtuslikke dokumente

Kõikide loetletud võimaluste ja maksusoodustuste saamise aluseks on dokumendid, mis tõendavad tehtud kulutusi ja tehtud tehinguid. Peatselt on käes tulude deklareerimise aeg ning kui müüsid möödunud aastal metsa raieõiguse või kinnistu, otsi juba aegsasti kõik vajalik üles. Tuludeklaratsiooni esitamine e-teenuste keskkonnas e-MTA algab 15. veebruaril.

Ja lõpetuseks! Metsa müümine läheb järgmisel aastal (2025) tulumaksumäära tõusu tõttu kallimaks. Kui sel aastal võetakse metsa müügitulust maha 20%, siis tuleval aastal juba 22%.