Maaleht on varem kirjutanud, et ka Eestis ägavad poed vargustelaine all. Ainus, kes siis ka konkreetse arvu välja tõi, oli kauplusteketi omanik Oleg Gross. „Meil varastatakse aastas umbes kahe miljoni euro eest,“ rääkis Gross. Ta lisas reegli, mida teab enamik kaubandusega tegelejaist, kuigi ei kipu sellest rääkima: „On avalik saladus, et umbes üks protsent käibest varastatakse poest ära.“

Soome suurimas kaubanduskontsernis Kesko turvalisuse eest vastutaval Petri Käyhköl on palve ka kaupluste klientidele. „Et inimene, kes näeb kedagi poes varastamas, teataks sellest poe personalile või valvurile. Käyhkö sõnul näitab poepidajatelt tulnud info, et vargused on tõusuteel ning kasv on kestnud juba mõnda aega.

Soome kauplusekettide esindajate sõnul on nii, et majanduslikult kehval ja ebakindlal ajal varguste laine kasvab.

Teise suure kaubandusketi SOK riskijuhtimise juhi Janne Ahtoniemi sõnul tunnevad vargad huvi kõikvõimalike toodete vastu, kuid eriti populaarsed on alkohol ja tubakatooted. Aga, nagu varemgi, varastatakse brändirõivaid, kosmeetikat ning kvaliteetsed tööriided.

„Elektroonikast on sihtmärgiks bluetooth kõlarid ja stereokõrvaklapid,“ lisab Käyhkö, kelle sõnul on poevargaid väga erinevaid - on professionaalseid, elukutselisi piiriüleseid kuritegelikke rühmitusi, esmakordseid ja juhuslikke vargaid.

Lidli müügidirektori Akseli Mäkisalo sõnul on vargad muutunud veelgi professionaalsemaks. Ta selgitab, et varastatakse senisest suuremates kogustes, millest Mäkisalo omakorda järeldab, et tooted pole mitte ainult enda tarbeks, vaid neid müüakse edasi.

Lisaks majanduslikule kahjule ohustab varguste kasv ka kaupluste töötajate turvalisust. Ametiühingu esindaja sõnul on ka isegi pisivarguste toimepanijad aina vägivaldsemad.