Raieõiguse müügil tuleb olla tähelepanelik

Ka pärast pikka kaalumist otsustavad metsaomanikud raieõiguse sageli võõrandada tundmatutele firmadele.

Metsaühistutesse on jõudnud juhtumeid, kus pärast lepingu sõlmimist ja tööde tegemist on raieõiguse ostnud ettevõtte esindajad kadunud koos raieõiguse ja puidu müügiga seotud dokumentidega ning paraku ka rahaga. Parimal juhul on omanik saanud lepingu sõlmimise järgselt vaid kaduvväikese osa ettemaksuna.

Juristid teavad, et osaühingud ja aktsiaseltsid on piiratud vastutusega ühingud, kus pankrotti läheb firma, mitte tema juhid. See tähendab, et firma juhtide vastus on piiratud vaid hoolsuskohustusega või ebaseaduslike otsustega.

Isegi kui pärast pettuse ilmsikstulekut teha kohtule nõue raha kättesaamiseks, tuleb arvestada, et see võib osutuda ääretult keeruliseks. Näiteks võib kohtuotsuse ajaks selguda, et tegelikult on firma varatu või on konkreetne firma mõne teise ühinguga ühinenud ehk toimunud on nn firma matmine. Isegi kui lõpuks saadakse soosiv kohtuotsus, on kahjunõudega raske raha kätte saada.

Et pöörata kahjunõuet firma juhtidele, on vaja alustada keerukat juriidilist menetlust, mis nõuab uusi menetluskulusid. Ilmselgelt võidavad siin ennekõike advokaadid ja tulemus ei ole metsaomaniku jaoks tihti ette ennustatav. Seega on juba alguses väga oluline kontrollida teise lepingupoole tausta. Selline esmane info on üldiselt avalikult kättesaadav.

Millele pöörata tähelepanu?

Esmast kontrolli saab teha igaüks väga lihtsalt, kasutades Äriregistri lehte Rik.ee või veebikeskkonda Teatmik.ee. Seal on võimalik majandusaasta aruandest vaadata, kas firmal on varasid ja käivet, kui kaua ta on tegutsenud, mis on tema peamine tegevusala, kas on maksuvõlgasid, kui palju on töötajaid jms. Teatmik.ee lehelt näeb ka varasemaid seotud kohtuotsuseid.

Esmane hoiatustuli peaks põlema minema siis, kui on näha, et ettevõtjal pole esitatud majandusaasta aruandeid. Tihti on sellisel juhul nähtav juba ka registripidaja sundlõpetamise hoiatus. Sellise firmaga tasuks kohe koostööst loobuda.

Vaadata tuleks ka firma põhivara ning osakapitali suurust. Alates 2023. aastast võib osaühingu asutada ühesendise osakapitaliga. Sellisel juhul tekib küsimus, et kas sinu metsa raieõiguse lepingu tagatis on tõesti vaid üks sent.

Kogemusega firma aadressiks üldiselt ei ole kellegi korteri aadress.

Esmane hoiatustuli peaks põlema minema siis, kui on näha, et ettevõtjal pole esitatud majandusaasta aruandeid.

Ettevaatlikult tuleb suhtuda tuttavate ja sõprade soovitustesse, telefonipakkumistesse ning lugudesse, kuidas „meil on tehnika just praegu teie kinnistu lähedal“. Pakkumisi tuleb igal juhul võtta mitu! Teiste hinnapakkumiste saamiseks tuleb ise väike eeltöö teha. Soovitame hinnapakkumisi küsida kirjalikult.

Tihti tehakse hinnapakkumised vaid metsaregistri andmete alusel, kus olevad inventeerimisandmed ei pruugi alati olla ajakohased. Selleks on hea juba eelnevalt tellida metsa inventeerimine. Alles tegelik metsaskäik annab reaalse pildi puidu mahust ja sortimendist.

Ühistu tuleb appi

Hindama peaks ka aega – 2022. aasta kiire hinnatõus ja siis kiire langus näitab seda, et pool aastat tagasi saadud hinnapakkumine ei pruugi kajastada õiget hinda. Lisaks võivad mängida rolli ka aastaaeg ning metsa asukoht.

TASUB TEADA

Mida tasuks raieõiguse hinna puhul vaadata?

Kui raieõiguse tasu soovitakse saada kohe, enne raiet kindlas fikseeritud suuruses, on sobilikum nn potileping. Selleks võta eelnevalt mitu hinnapakkumist.

Kui soovid sõlmida raieõiguse lepingut nn väljatuleku peale (nimetatakse ka sortimendi lepinguks), pööra tähelepanu teenustasude suurusele (sh vahendustasud ja transport) ning kindlasti nõua, et lepingus oleks kajastatud alusdokumentide edastamine puidu müügi/vastuvõtu kohta saekaatrisse kuni isegi harvesteri näitude esitamiseni välja.

Neil kahel lepingu tüübil on oma eripärad, mida peaks arvestama ning selgust selles aitab kindlasti tuua eelnev nõustamine konsulendilt.

Sageli puudub lepingutes dokumentide esitamata jätmise eest trahvi kohustus, aga just leppetrahv selle eest, kui lepingu nõudeid (dokumente ei esitata) ei täideta, oleks lepingus hea garantii, mis sunnib metsafirmat neid esitama. Need viimased dokumendid on aluseks kontrollimisel, palju puitu su metsast tegelikult välja toodi.

Lõpetuseks ei tohi unustada, et kui raieõiguse võõrandamise leping on sõlmitud, aga seal esinevad vead või tekib selle sisu osas muid kahtlusi, siis seaduse kohaselt saab sellest ilma põhjenduseta 14 päeva jooksul taganeda. Kahjuks pöördutakse ühistu poole abi saamiseks alles siis, kui raieõiguse leping on sõlmitud, raie tehtud või raha jäetud maksmata. Tagantjärele on reeglina keeruline midagi tõestada või parandada.

Piirkondlikud metsaühistud pakuvad konsulentide nõustamist ning tegelikult ise nii raiete kui puidu müügiga seotud teenuseid. Samuti korraldatakse enampakkumisi raieõiguse võõrandamiseks.