Metsaomanikele meelehärmi valimistanud võimalikud vääriselupaigad rändasid ajaloo prügikasti

Kuus aastat pidid metsaomanikud oma kulu ja kirjadega kokkuostjatele tõestama, et nende raiutud puit pole tulnud loodusväärtuste arvel. Nüüd on loota mõistlikumat süsteemi.

Säästva metsanduse sertifitseerimissüsteem FSC Eesti teatas detsembri lõpul huvirühmadele, et lõpetab potentsiaalsete vääriselupaikade (potVEP) andmebaasi praegusel kujul haldamise. Kui see tabel aastal 2018 loodi, oli toonase FSC juhi põhjendus, et potVEPide kontrollimine välistaks sertifikaadihoidjatest ettevõtetele riski, et nende ostetav puit on pärit kõrge loodusväärtusega metsast.

Nimekirja loomise ajendiks oli keskkonnaministeeriumi määruse muudatus, mille alusel tekkis erametsaomanikul õigus keelduda vääriselupaiga (VEP) keskkonnaregistrisse kandmisest (VEP on algusest peale olnud vabatahtlik, mitte kohustuslik looduskaitsemeede). Eestimaa Looduse Fond (ELF), kes tegi tihedat koostööd Eesti FSCga ja oli potVEPide nimekirja autor leidis, et see määrusemuudatus tekitas olukorra, kus inventeerimata VEPi puit võib sattuda sertifitseeritud ettevõtte tarneahelasse.