Osa Eesti põlde on sama kurnatud kui mujal Euroopas
(5)Kui maaomanik tahab hinnata oma põldude tegelikku seisu, siis avaneb see võimalus tänavu, sest Tartu ülikoolis korraldatakse järjekordsed mullauuringud, kuhu oodatakse osalema põllumehi vähemalt 600 põlluga üle Eesti.
„Taastava põllumajanduse edendamise ühe pidurina näen Eestis kindlasti oskusteabe vähesust,“ tõi esile Tartu ülikooli teadur Tanel Vahter, kes on üks tänavuste mullauuringute läbiviijaid Tartu ülikooli mullaökoloogia töörühmas.
Samas mullaökoloogia teadur Vahter nentis, et siiski on üha rohkem põllupidajaid hakanud huvi tundma taastava põllumajanduse vastu ja järjest enam tehakse iseseisvat katsetustööd uute praktikate kasutuselevõtul.
„Oleme põllupidajatega aastaid koostööd teinud, aga väljakutseid arvestades on vaja teha seda senisest veelgi enam. Ikka selleks, et teadus ei võõrduks päris tootmisest, aga ka vastupidi, tootjatel oleks ligipääs olulistele uutele teadmistele,“ selgitas Tartu ülikooli mullaökoloogia teadur.
Meie mullad vajavad taastamist
„Eesti kehvemad põllud on ikkagi sealsamas liigas, kus on ka kehvemad Euroopa põllud,“ rõhutas Tanel Vahter. Ta on teadlaste meeskonnaga oma uuringutes hinnanud juba aastaid põhjalikult Eesti põllumuldade elustikku. Mullaökoloogia teadur tõi esile, et ehkki meie muldade elurikkuses võib näha Euroopa muldadega analoogseid vähenemise trende, on siiski võrreldes näiteks Lääne-Euroopaga on Eesti mullad keskmiselt elurikkamad.
Vahter lisas, et midagi pöördumatult kadunud veel pole, kuid tähelepanu tuleb põldude üha suurenevale kurnatusele siiski pöörata.
Mullateadur näeb ühe takistusena seda, et meil puudub selgus, kuidas uued praktikad konkreetsel põllul elurikkust suurendavad, sest sellise protsessi tulemusi mõõdetakse väga vähe.
„Teadlasena mul on luksus minna ja viia läbi arvukaid analüüse ning see vastus ka enamasti saada, kuid see võimalus peab jõudma kõikide tootjateni, taskukohaselt ja arusaadavalt,“ rõhutas Tanel Vahter.
Ta selgitas, et kindlasti annaksid objektiivsed mõõdikud rohkem indu ka katsetamiseks ja uute praktikate kasutusele võtmiseks.
„Keegi ei taha kobada pimeduses, eriti kui sellest sõltub ettevõtte tulubaas. Tööd selliste lahenduste välja töötamiseks on Tartu Ülikoolis käimas,“ rääkis Vahter.
Milline on meie muldade elustiku tegelik seis, saab teada järjekordsetel mullauuringutel, mida korraldatakse tänavu Tartu ülikoolis ja kuhu oodatakse põllumehi osa võtma.
„Sel aastal alustame Tartu ülikoolis taas suuremahulise proovide kogumisega mullaelustiku määramiseks ning iga põld on teretulnud,“ innustas Tanel Vahter. Ta rõhutas, et põllumehed võiksid neist uuringutest aktiivsemalt osa võtta. Uuringu ja selles osalemise kohta saab lähemat teavet mullaökoloogia kodulehel aadressil soilecology.ut.ee
Üle-euroopaline koostöö
Maaelu teadmuskeskuse (METK) teaduse valdkonna asedirektor Marko Kass tõi esile, et nende asutuse erinevad tegevused toetavad päris palju taastavat põllumajandust.
„Oleme eestvedaja mitmes suunas nagu innovatsioon taimekasvatuses või uute aretustehnikate juurutamine, mis panustavad samuti taastava põllumajanduse praktiseerimisse,“ tõi näiteid Marko Kass.
Ka on Maaelu teadmuskeskus kaasatud Euroopa Liidu ÜPP innovatsioonivõrgustikku EIP-AGRI.
„2023. aastal alustas EIP-AGRI vahendusel 20 eksperdiga fookusgrupp „Taastav põllumajandus mulla hea seisundi jaoks“. Fookusgrupi põhiküsimuseks on see, kuidas saavad taastava põllumajanduse meetmed aidata põllumeestel parandada ja kaitsta mulla head seisundit ning tootlikkust,“ selgitas METKi asedirektor.
Marko Kass tõi esile, et Kuusiku katsekeskuses on mitu pikaajalist külvikorrakatset, mille uuringutega on võimalik selgitada ka mitmeid taastava põllumajanduse aspekte. Näiteks uuritakse, mis erinevused on siis, kui külvikorras arvestatakse keskkonnasõbraliku majandamise ja maheviljeluse nõuetega ja mis toimub mullaelustikuga siis, kui nende nõuetega ei arvestata.
„Need katsed annavad ka võimaluse selgitada, kas tavaviljeluses on võimalik põldudel vähendada keemilist taimekaitset,“ märkis Marko Kass. Ta lisas, et METKi keskuse mullastiku valdkond uurib otseselt läbi seire ja monitooringu ka seda, mida ja kas üldse on vaja taastada ja kui palju või mismoodi.
„Igasuguse taastamise alus peaks olema esmalt kindlaks teha, mis on see probleem, mida on vaja taastada ja kuidas,“ rõhutas Marko Kass.
Mullastiku probleemide üle arutletakse ka sel nädalal Tallinnas MTÜ Northen Rootsi korraldatud rahvusvahelisel taastava põllumajanduse foorumil „Terve muld on edu aluseks“. Foorumil osalevad põllumajanduseksperdid Ameerikast, Kanadast, Inglismaalt ja mujaltki, et koos eesti põllumeestega leida uusi väljundeid meie kurnatud maade taastamiseks.
