Saatke abi! Meil ei ole siin midagi peale Kalašnikovi ja vana Žiguli!

Režissöör Aljona Suržikova Ukraina-sõber Vovka tapeti sõjaväljal.

Juulis helistas meie ühine tuttav (me oleme üks kamp, lapsepõlvesõbrad, suvel olin ma vanaema juures Ukrainas), et Vovkal on vaja varustust. Ma helistasin Vovkale: kus sa oled ja mida on vaja saata?

4. augustil 2023 saime raha kokku ja ma helistasin Vovkale. Ta ei võtnud toru. Helistasin meie ühistele tuttavatele, keegi ei teadnud, kus on Vovka. Kuni 19. augustil tuli teade, et ta on tapetud.

Ta oli tapetud okupeeritud alal ja surnukeha ei ole ära toodud. Ja kui seda pole, ei saa perekond hüvitist ega midagi. Siis ta on teadmata kadunud.“