Robotkoer metsa tööle? Tööjõupuudus kiirendab metsasektori automatiseerimist

Vähenev sündivus, linnastumine ja sõda on tekitanud olukorra, kus töökäsi metsas napib. See-eest arenevad automatiseerimine ja mehhaniseerimine jõudsalt. Teadlane analüüsib portaalis forest.fi, kuhu on selles jõutud ja millised on takistused.

Tööjõupuudus metsasektoris võib kiirendada sektori automatiseerimist, ütleb professor Kalle Kärhä Ida-Soome Ülikoolist. Kärhä on spetsialiseerunud metsatehnoloogiale, eelkõige metsamajandamise ja logistika digitaliseerimisele.

Kärhä loeb automatiseerimis peamisteks suundadeks rutiinseid tegevusi nagu metsa istutamine ja puidu transpordiga kaasnev.

Metsa mehhaniseeritud istutamine pole Soomes tundmatu, kuigi nii kasvama pandud metsa pindala on veel väike. Masin tekitab maastikule mätta ja surub istiku mulda. Näiteks Hiinas on mehhaniseeritud istutamist kasutatud kõrbestumise vältimiseks.

Sellegipoolest pole automatiseerimine lihtne lahendus. Metsamaastikul seavad kivid, kännud, kraavid, nõlvad ja ilmastik mehaanilistele töödele väljakutseid ja upitavad kulud kõrgemaks tavapärasest inimtööst.

„Isegi kui mehaaniseeritud tööd on inimeste tehtavast kallimad, ennustan ma, et neid saadab edu. Kvalifitseeritud tööjõu nappus soodustab mehhaniseerimist. Näiteks mehhaanilist istutamist ei seata kuskil kahtluse alla. Kvaliteet on täpselt selline, nagu peab,“ ütleb Kärhä.

Suurenenud tööjõupuudus metsasektoris

Eeldatakse, et tööjõupuudus suureneb, kuna sündivus väheneb. Olukorda mõjutav megatrend on ka linnastumine, mille tõttu on noortel metsaga üha kaugem suhe. „Noored ei taha metsas töötada,“ selgitab Kärhä.

Teine tööjõu kättesaadavust mõjutav asi on Venemaa sõda Ukraina vastu. Puudu jääb näiteks metsamasinate operaatoritest, metsaveoautojuhtidest ja metsatöölistest. EURESe statistika järgi on ligi pooled metsasektori oskustööjõust vähemalt 50-aastased.

Parasvöötme metsanoorendike hooldamine on töömahukas, kuid majandusmetsa kasvamise seisukohalt ülioluline ning siin on palju tegemata tööd. Kärhä aga ei usu, et neid ülesandeid lähiajal automatiseeritakse või mehhaniseeritakse.

Automatiseerimist kiirendab elektrifitseerimine

Kalle Kärhä sõnul kiirendab metsamasinate elektrifitseerimine sarnaselt sõiduautode puhul nähtule selle automatiseerimist ja kaugjuhtimist. Näiteks Rootsis on visioonid kaugjuhitavatest metsatöödest, kus töötaja kontrollib uuendusraiet ja ülestöötamist monitoride ja juhtimisseadmete abil metsas viibimata.

Kärhä rõhutab, et otsustajad peaksid mõistma pikaajalise investeerimispoliitika ning teadus- ja arendustegevuse rahastamise tähtsust.

„Euroopa konkurentsivõime suurendamiseks peame investeerima Euroopa innovatsiooni. Edukas areng nõuab rohkem kui paar aastat. See on liiga lühike aeg uute tehnoloogiate loomiseks. Üsna lihtsalt võib nende tootmisfaasi toomine aega võtta kümme aastat.

Mis puutub ilma operaatoriteta töötavatesse harvesteritesse, siis Kärhä ei usu, et vähemalt lähima kümnendi jooksul neid päriselt metsas nähakse. Harvesteri automatiseerimine ulemats ei jää, kuid võib eeldada, et see edeneb samm-sammult.

Liitreaalsus operaatorite abistamiseks

Üks arenev tehnoloogia on liitreaalsus, mis aitab harvesteri operaatoril otsuseid langetada. Kärhä hinnangul on see saadaval käesoleva kümnendi jooksul.

Näitena võiks harvester operaatorile öelda, milline puu eemaldada, et masina jaoks loodud ribatee on muutunud liiga laiaks või jätta säilituspuudeks rühm haabasid. Tehnoloogiaga loodetakse lihtsustada operaatori tööd ning parandada metsamajandamise kvaliteeti ja info liikumist puidu hankimisel.

Ökonoomne automatiseeritud veoauto säästab eurosid ja vabastab ühe tööandja üksluisest sõidust muude tööülesannete kallal.

Raie käigus saab harvester automaatselt koguda andmeid veekaitsetsoonide, kõrgete kändude ja süsiniku jalajälje kohta, kuigi see on Kärhä hinnangul üks suurimaid väljakutseid teel automatiseeritud harvesteri poole. Siiski pole ükski tehnoloogia kasulik enne, kui see on praktikas kasutusele võetud. Otsustavaks teguriks võib siin olla hind.

„On tõsi, et andurite hind on viimastel aastatel langenud. Kümme aastat tagasi maksis mobiilne laserskanner 500 000 eurot ja praegu vaid kümnendik sellest. Peame varustama harvesterid sensoritega, mis suudavad luua olulist lisandväärtust kogu puidu tarneahela ulatuses,“ räägib Kärhä.

Harvesterites pole autopiloote

Kärhä arvates ei leia enne 2030. aastaid veel tööpõllult automaatseid harvestereid, mis kiirendavad, aeglustavad, juhivad end ise ja jälgivad oma keskkonda, kuigi tehnoloogiat on testitud elektri- ja veoautodes.

Stora Enso Uimaharju tehastes Ida-Soomes on välja töötatud ja testitud automatiseeritud veoauto nimega AutoWood. Veok vedas hakkpuitu vabriku rajatises 2,6 kilomeetri pikkusel marsruudil. Marsruut hõlmas liiklust reguleerivaid foore terminalis, mille piires AutoWoodi veoauto sõitis. Selle navigeerimine põhines anduritel, satelliiditehnoloogial ja alumiiniumpostidel marsruudil.

Eetu Dahli projekti käsitlevas magistritöös leiti, et automatiseerimine vähendab heitgaase, kuna optimeerib veoauto liikumist. Testides kulutas automatiseeritud töö kümme protsenti vähem kütust kui inimjuhiga sõit.

Ökonoomne automatiseeritud veoauto säästab eurosid ja vabastab ühe tööandja üksluisest sõidust muude tööülesannete osas. Nagu öeldud, on tööstusrajatis vähem nõudlik keskkond kui metsaala. „Tööstusrajatis on ümbritsetud aiaga. Veok ei eksi kuhugi, vaid püsib ilusti aia sees,“ märgib Kärhä.

Robotkoerad metsas?

Teoreetiliselt võiks robot isegi asendada metsa ja raieks märgistatud puistuid kontrollivat metsaprofessionaali. Rootsi visiidil tutvustati Kärhäle USA ettevõtte Boston Dynamics välja töötatud robotkoera. Teoreetiliselt saaks vastavate anduritega varustatud roboti saata metsa, et koguda andmeid raiete märgistamiseka ja planeerimiseks.

Miinuseks on kõrge hind. Robotkoer maksab 100 000 USA dollarit (91 500 eurot) ning selleks, et ta saaks metsa jälgida, tuleks lisada vähemalt 50 000 USA dollarit (45 800 eurot) maksev lisavarustus. Pealegi tekitab metsamaastikul liikumine palju probleeme.

„Robotkoer on endiselt liikumisraskustes. Ütleksin, et järgmistel aastatel loodame inimprofessionaalide mobiilsusele,“ ütleb Kärhä ja jätkab: „Tänu aero-laserskaneerimise andmete ja droonidega kogutud metsaressursside andmete detailsusele on tegelike metsakülastuste vajadus juba väiksem ja see trend jätkub ka lähitulevikus.“