Uuring: 92% eestimaalastest pooldavad metsade majandamist

Majanduskriis on pannud Eesti inimesed enam hindama metsade majandamist ning sellest sündivat majanduslikku tulu. See selgus uuringufirma Norstat läbi viidud küsitlusest.

Võrreldes eelmise aasta kevadega on nende eestimaalaste osakaal, kes peavad metsade majandamist oluliseks, kasvanud 86 protsendilt 92 protsendile, öeldakse Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu pressiteates. Metsa- ja puidusektorit peab Eesti majandusele tähtsaks valdkonnaks 86 protsenti vastanutest (kevadel 2023 77 protsenti) ja maapiirkondades oluliseks tööandjaks samuti 86 protsenti (kevadel 2023 77%).

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimehe Jaano Haidla sõnul tuleb vahet teha majandus- ja looduskaitsealustel metsadel. „Eesti metsamaast on kaitse all 30,3 protsenti ning see osakaal on järjepidevalt kasvanud. Oleme looduse kaitsmises väga tublid ja Euroopa riikide seas selles vallas esirinnas,“ ütles Haidla.

„Majandusmetsad ning nendega teaduspõhiselt ja jätkusuutlikult majandamine on aga üks Eesti majanduse alustaladest, pakkudes tööd kümnetele tuhandetele inimestele tõmbekeskustest väljaspool ja tuues riigieelarvesse nii vajalikku maksuraha. Võtmeküsimus on, kuidas suudavad otsustajad Eesti pika ajalooga tööstusharu konkurentsivõime eest seista - seda nii läbirääkimistes Euroopa tasemel kui ka siseriiklikult,“ lisas Haidla.

„Puidutööstus ekspordib suure osa oma toodangust ja on sellega Eesti väliskaubanduse defitsiidi oluline tasakaalustaja. Paraku on sektoril jätkuvalt keeruline, põhjuseks nii nõudluse langus kui ka samal ajal kõrge sisendi - näiteks elektri - hind, mis teevad rahvusvahelistel turgudel konkureerimise keeruliseks,“ ütles Haidla Fortele.

Tema sõnul lisandub eeltoodule ebakindel poliitiline olukord - kuna tööstus teeb plaane aastakümneid ette, siis olukord, kus pole teada, mis hakkab toimuma raiemahtudega ja metsapoliitikaga Eestis üldiselt, siis investeeringuid ei julgeta teha.

„Viimase poole aasta jooksul on Eestis saeveskid kinni pannud mitmed rahvusvahelised puidutööstuse kontsernid. Samal ajal Soomes on avatud mitmeid uusi,“ tõdes ta.

Suurem puidu kasutamine on ka üks lahendustest kliima-alastele väljakutsele - näiteks ehitusvaldkonnas betooni ja terase kasvõi osaline asendamine puiduga aitab oluliselt vähendada süsiniku atmosfääri paiskamist. Pikaajalised puidust valmistatud tooted, nagu ehitusdetailid, hoopis talletavad endas süsinikku ja seda aastakümneid, selgub tuhandetel teadusartiklitel baseeruvast ÜRO kliimaraportist IPCC.

Raport toob ka välja, et meie kliimavöötmes on metsade majandamine ja puidust tooted üks oluline lahendus kliimaprobleemile. Samuti toonitab raport, et metsade majandamine on vajalik nende paremaks vastupidamiseks kliimamuutustest tingitud häiringutele, nagu metsatulekahjud, haigused ja kahjurid.

Norstati küsitlus näitab, et ka eestimaalaste seas kasvab teadlikkus sellest, et puidust toodete kasutamine teiste materjalide asemel on üks võimalustest kliimaprobleeme leevendada. Kui kevadel pidas seda oluliseks 35 protsenti vastanutest, siis nüüd juba 45 protsenti. Ligi kolmandik ei osanud sellele küsimusele vastata.

Kogu metsa- ja puidutööstuse töötajate arv Eestis ulatub otseselt ja kaudselt 58 000 inimeseni. Vastavalt Ernst & Young’i sotsiaalmajandusliku mõju uuringutele, töötab Eestis umbes 3 900 metsandusega seotud ettevõtet, mis loovad ligi 14% kogu Eestis loodavast lisandväärtusest. Sektor tõi 2022. aastal riigieelarvesse 787 miljonit eurot.