Märgalade taastamise mõju kliimamuutustele on teadmata

Peaksime taastama 30% elupaiku, et täita Euroopa elurikkuse eesmärke. Paraku pole kokku arvutatud, kuidas mõjutab see kliimaeesmärkide täitmist. Eriti palju küsimusi tekitab metsamaa märgaladeks muutmine.

Eesti on looduslike tingimuste tõttu üsna märg maa, kunagi katsid sood meie maa pindalast peaaegu veerandi. Tänaseks on 2/3 neist kuivendatud ja praegu katavad toimivad sood vähem kui 10% meie territooriumist.

Selline pikk loodusressursside kasutamine vajab kliimaministeeriumi sõnul pingutust tehtu tagasipööramiseks. Sihtide seadmisel lähtub Eesti muu hulgas ka Euroopa Liidus seatud eesmärkidest – 2030. aastaks tuleb parandada vähemalt 30% halvas seisus olevate elupaikade seisundit ja aastaks 2050 peaksid taastamistööd olema tehtud kõigis elupaikades, mis 2019. aruande alusel ei olnud veel heas seisundis. Halvas ja teadmata seisundis olevaid sooelupaiku oli meil 2019. aasta aruande järgi vähemalt 25 000 ha.