Riigikohus: raieloa keelamiseks esitatav kaebus ei tohi olla liiga üldine

Riigikohtu halduskolleegiumi rõhutab oma kohtumääruses, et kuigi keskkonnaühendused võivad ühe kaebuse esitada korraga paljude raielubade andmise keelamiseks, saab seda teha siiski vaid ühes või teises konkreetses metsas, mitte üldsõnaliselt paljudes metsades.

Kohtuasjas oli vaidluse all küsimus, kas Päästame Eesti Metsad MTÜ esitatud kaebuse alusel saaks kohus keelata Keskkonnaametil registreerida metsateatisi, mille puhul ei ole raiete mõju Natura 2000 võrgustiku alale asjakohaselt hinnatud.

Halduskohus jättis kaebuse läbi vaatamata ja sellega nõustus ka ringkonnakohus. Kohtu hinnangul poleks sellise kaebuse korral kohtuotsuse resolutsioon arusaadav ja täidetav. Teisisõnu, kui pole määratletud, millises metsas raiet ei lubata, ei saa ka kontrollida, kas raie on toimunud või mitte.

Päästame Eesti Metsad teatab sotsiaalmeedias, et neid esindava advokaadi Indrek Kuke sõnul on üksikute alade kaupa loodusväärtuste eest seismine keskkonnaühendusele äärmiselt ressursimahukas ja tihtilugu ka õiguste kaitse seisukohalt vähetõhus, sest ajaks kui vaidlus kohtusse jõuab, on raie juba teostatud. Vaja on põhimõttelist otsust seoses raiete ja selle mõjude hindamisega Natura 2000 aladel.

„Just seda põhimõttelist otsust loodame läbi selle keelamiskaebuse saavutada. Pärast kohtusse pöördumist on kohtud teinud mitmeid olulisi lahendeid seoses raietega Natura aladel, kuid need on käsitlenud sellega seotud erinevaid aspekte kitsamalt. Ehk on nüüd aeg ka see põhimõtteline vaidlus ära pidada.“ lisas Kukk.

Riigikohtu halduskolleegiumi tänase kohtumäärusega rahuldati Päästame Eesti Metsad MTÜ määruskaebus ning tühistati varasemad kohtute määrused. Seetõttu jätkub menetlus halduskohtus.

Kõne all olid Natura alad

Päästame Eesti Metsad MTÜ nõudis määruskaebuses Keskkonnaametil metsateatiste registreerimine raiete tegemiseks keelata Eesti Vabariigile kuuluvatel kinnisasjadel järgmiste tingimuste üheaegsel esinemisel: objektiivse teabe põhjal ei ole välistatud, et metsaraiega Natura alal võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura ala kaitse-eesmärgile; raie ei ole seotud Natura ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik; tegemata on loodusdirektiivile vastav asjakohane hindamine.

Vastustaja Keskkonnaamet palus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata, kuna kaebaja ehk Päästame Eesti Metsad MTÜ keeldus kaebust konkretiseerimast. Vaidlustatavate metsateatiste hulk on täiesti määramatu. Et kaitse-eesmärgid on alapõhised, pidanuks kaebaja esitama keelamiskaebuse konkreetse raie või vähemalt Natura ala põhiselt. Kui olulist mõju ei avaldata ühelegi elupaigatüübile ega liigile, mille kaitseks ala on määratud, ei avaldata negatiivset mõju ka ala terviklikkusele.

Kolleegium nõustus kohtutega, et kaebaja nõue on liiga üldine, jättes ebamääraseks, millistes metsades kaebaja õigupoolest Natura hindamist nõuab.

Kaebaja tähistas need metsad ära üldiste tunnuste alusel, kuid kohtuasja korrakohaseks lahendamiseks ja kohtuotsuse mõju selgeks piiritlemiseks peavad vaidlusalused metsad olema piiritletud üheselt geograafilisel alal. Metsad võib kaebaja tähistada näiteks katastriüksuste loetlemise või ka piisavalt täpse kaardimaterjali abil.

Vaja on pretsedenti

Tegemist on põhimõtteliselt kõrvaldatava puudusega. Riigikohtu hinnangul on mõistlik, et halduskohus annab kaebajale uue tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Halduskolleegium märgib ka, et kaebaja kui keskkonnaühenduse keelamiskaebuse esitamine ülisuure hulga veel andmata haldusaktide peale ei ole ainus võimalus keskkonnaõiguse normidega seostuva avaliku huvi tõhusaks kaitseks. Kolleegiumi ettepanekul oleks menetlusosaliste ja kohtu ressursse säästvam algatada pilootvaidlused tüüpjuhtumite osas, mille lahendused oleksid siduvad tulevikus ka teistele sarnastele juhtumitele.

Kolleegiumi arvates on ekslik ka kaebaja seisukoht, et tema kaebuse esitamise õigus tuleneb Põhiseaduse § 15 lg 1 esimesest lausest. Selle sätte mõttes ei tähenda keskkonnaväärtuse kahjustamine kellegi õiguste riivet, kui isikul pole keskkonnaväärtusega isiklikku seost. Ehkki keskkonnaühenduse õiguste riivet tuleb Århusi konventsiooni art 9 lg 2 teise lõigu kolmanda lause kohaselt eeldada, ei muuda konventsioon põhiseaduse sisu, vaid loob iseseisva ja täiendava õiguse kohtusse pöördumiseks.

Kohtumäärusega saab tutvuda Riigikohtu veebilehel.