ARVUSTUS | Kaarel Kurismaa – 85aastane trammivasikas

Hiljuti esilinastunud dokk „Kaarel Kurismaa ajatuse piirid“ räägib mitmekülgsest kunstnikust, kes alustas Eestis kineetiliste objektide tegemist juba möödunud sajandi kuuekümnendate lõpus, kui kunstiteadlased polnud sõna „installatsioon“ veel välja mõelnud.

Kaarel Kurismaa (85) on olnud oma nägu kunstnik sõltumata ajast ja riigikorrast. Minu teadmisesse jõudsid tema nimi ja kineetiline kunst ilmselt tänu Sven Grünbergile ja tema ansamblile Mess, kelle kontserte kaunistasid-kujundasid Kaarel Kurismaa kineetilised objektid. Kunstiteosed, skulptuurid ja arhitektuuri vormid, mis pakkusid elamust mehaanilise liikumise, valgusefektide ja helidega.

Portreefilmis sellest ei räägita, aga mulle tundub, et Grünbergi ja Kurismaa viis kokku Härmo Härms, kes ehitas Svenile süntesaatoreid ja pani Kaarli objektid liikuma, plinkima ja häälitsema. See osa ajaloost filmi ei mahtunud. Kunstnik ise räägib sellest, et noorena tahtis muusikuks saada, aga siis tuli valida. Ta valis kunsti.