Ilm keeras käru: viljade talvitumisolud olid jaanuaris äärmiselt kehvad

Põllutaimede talvitumise tingimused olid aasta esimesel kuul keerulised, kuna ilm oli äärmiselt heitlik nii lume kui ka õhutemperatuuri osas. Kuu alguse tugevad külmad mõjutasid detsembris lumevaiba kaotanud põllutaimestikku kahjustavalt, selgub Eesti täppispõllumajanduse idufirma Paul-Tech analüüsist.

Mullajaamade jaanuari andmetest sedastub, et jaanuar oli keskmisest külmem ja enamikus Eestimaa paigus külmus põllumuld isegi 20 cm sügavusel. Kiire külmumine sai alguse vana-aasta õhtul, mil külm jõudis päevaga 8 cm sügavusele ja paari päeva hiljem ka 20 cm sügavusele. Kiire külmumise põhjuseks oli vähese lumega või lumeta maapind ja käre pakane, mis kulmineerus 7. jaanuaril. Kõige madalamad temperatuurid mõõdeti sel ajal Tartumaa jaamade poolt, kus termomeetri näit langes maapinna lähedal alla 30 miinuskraadi.

Kuu alguse külmaperiood kahjustas lumikatteta olnud rapsitaimi ja ei olnud meeltmööda ka külma suhtes tundlikumatele taliodrale ja talinisu sortidele. Lund hakkas sadama alles 5. jaanuaril ja sellegi puhus tuul lagedamatelt põldudelt minema ning külmal oli võimalus taimedeni pääseda. Mõnel pool Põhja- ja Kagu-Eestis, kus lumi detsembris täielikult ei sulanud, tekkis põldudele jäine koorik, mis taimedele samuti hea ei olnud. Põldudel, mis olid paksema lumikatte all, külm 20 cm sügavusele mulda ei jõudnud.

Alates 9. jaanuarist jagus pehmemat ilma kolmeks päevaks. Järgmine tihedam lumesadu saabus 12. jaanuaril, peale mida jäi õhutemperatuur kuni 21. jaanuarini miinuspoolele – langedes mõnedel päevadel kohati ka alla 20 külmakraadi.

22.-25. jaanuar tõi kaasa tugevat tuult, lörtsi ja vihma. Õhukese lumekihiga põllud sulasid taas paljaks. Külmunud maa ei lasknud vett läbi ja põldudele tekkisid loigud, lumega põldudel tekkis lume alla vesine kiht. 25. jaanuarile järgnenud paar kargemat päeva kaanetasid põldudel oleva vee. Kuu lõpus olnud plusskraadidega päevad ei suutnud põllumulda sulatada, et vesi saaks pinnasesse vajuda ja taimed pääseksid vettimisest.

Selline heitlik talv valib hästi välja põllukultuuride erinevate sortide talvekindluse ja aitab edaspidi kasvatada vastupidavamaid sorte. Ent suurte põldude kaupa tehtud selektsioonil on kõrge hind.