Äsja on keskkonnaagentuuri juhtivsünoptik Taimi Paljak kuulnud teenetemärgi saamisest. Ta tunnistab Maalehelt õnnitlusi vastu võttes, et see teadmine ei ole talle veel pärale jõudnud. Et oli seda nüüd vaja!

„Olen pikaks ajaks jäänud üht ja sama tööd tegema. See on lihtsalt mu laiskusest, et ei viitsi midagi uut juurde õppida.“

Nüüd ajab Taimi Paljak udu. Tõsi, sünoptikuna alustas ta tõesti juba 1983. aastal. Ent juttu laiskusest ei saa kuidagi tõe pähe võtta! 40 aastaga on palju muutunud ja tulnud palju uut õppida.

„Kõige enam on muutunud prognoosimise meetodid, vahendid, informatsiooni hulk. Erinevad algusaegadest nagu öö ja päev,“ tunnistab ka Paljak ise.

On nüüd lihtsam või raskem kui toona? Eriti kui arvestada, et inimeste ootused ilmaennustuse täpsusele on märksa kõrgemad.

„Ühest küljest on loomulikult lihtsam, sest informatsiooni allikaid on palju enam ja hulga täpsemaid, aga teisalt on need vahel väga vasturääkivad, siis on keeruline teha seda valikut,“ arutleb Paljak.

„Sünoptik ei saa mitmest valikust kokku panna nende keskmist. Mitme valiku hulgast tuleb teha see üks.“

Taimi Paljak

Ta hakkab šokist üle saama. Ütleb, et sünoptiku töö, põhiülesanne ongi osata sellest suurest informatsiooni hulgast teha õige valik. Kindlasti aitavad kaasa kogemused ja teadmised.

„Tähtis on oskus näha seda, mis aitab viia õigele teele. Sünoptik ei saa mitmest valikust kokku panna nende keskmist. Mitme valiku hulgast tuleb teha see üks.“

Värsket teenetemärgi saajat võib sageli näha teleuudistes, kuulda raadios ja tema prognoose lugeda lehtedest.

„See peakski olema osa ka meie põhitööst, et inimestele anda täiendavat ilmainfot, selgitust tavalisele lakoonilisele prognoosile. Ja et see oleks ka arusaadav.“

Taimi Paljak on jälle sõiduvees. Tööjutt viis mõtted tavaradadele tagasi. Eks orden tahagi harjumist.