Kõik, mis saarmaga Eestis juhtunud, on toimunud seetõttu, et enne on midagi juhtunud voolava veega

„See hammastega veekoer, mait, ahne maiasmokk, see röövel,“ ütleb põlastavalt Haug Sammalselg Richard Rohu tuntud loos „Ahnuse palk“ saarmas Udrase kohta. Jutud utra ahnusest on paraku ülekohtused.

Saarmaspetsialist Remek Meele sõnul on teadlased kindlaks teinud, et saarmate seedimine on samas suurusjärgus maismaaloomadega võrreldes ligi viis korda kiirem, mis tähendab, et neil tuleb elus püsimiseks ööpäevas palju rohkem süüa. Saarmas peab külmas vees hakkama saama ilma tüseda rasvakihita. Et söök talle nii kiiresti vajalikku energiat suudab anda, on imeline.

Sõrmiksaarmate mäng