Mis juhtus Wiiralti tammega? Praegu heas seisukorras puu oli sadakond aastat tagasi üsna rääbakas
Praegu Euroopa aasta puu tiitlile kandideeriv tamm oli tol ajal, kui Wiiralt teda graafilisel lehel kujutas, märksa kehvemas seisus. Kuidas see juhtus ja mil kombel puu taastus? Küsime asjatundjalt Eesti Maaülikoolist.
Euroopa eriliste puude konkursil võistleb Eestit esindav Wiiralti tamm veel nelja tamme, kahe kastani ja kahe pöögi, aga ka nt jaapani kameelia, valge mooruspuu, pirnipuu ja oliivipuuga.
Rahvahääletus Euroopa 2024. aasta puu väljaselgitamiseks kestab 22. veebruarini, oma hääle saab anda aadressil www.treeoftheyear.org/vote.
Viljandimaal Vana-Võidu külas kasvav uhke tammepuu on nime saanud Eduard Wiiralti järgi, kellel valmis 81 aastat tagasi kuivnõeltehnikas gravüür „Viljandi maastik“, millel on seda tamme näha. Tamm on hästi säilinud, küll aga on aja jooksul muutunud taustal oleva maastiku ilme.
Kui vaadata aasta puu valimiseks Wiiralti tammest tehtud videot, on näha, et puu oli varem märksa halvemas seisus kui praegu. Mis tal toona võis viga olla ja kuidas tal õnnestus taastuda?
Vastab Eesti Maaülikooli teadusprorektor metsapatoloog Rein Drenkhan: „Tõsi, tänane puu paistab selgelt kaunim, kui võrrelda seda Eduard Wiiralti tippteosest „Viljandi maastik“ pärineva puuga.
Maal pärineb sõjaajast 1943. aastast ja ilmselt suve teisest poolest, sest viljalõikus käib. Wiiralti teoseid tuntakse detailitäpsuse poolest, seega jäädvustas ta paberile ilmselt üsna tõetruu pildi ehk selle, milline see puu tegelikult oligi. Vaevalt et ta sõja raskuste tõttu kuidagi haigema puu joonistas.
Seda üsna rääbakat pilti võib selgitada aastate 1939–1940 ja ka 1941–1942 karmide pakastega, mis mõjutasid elusloodust tervikuna, eelkõige viljapuid, aga ka metsapuid. Kellel siis sõja ajal oli mahti kirjutada haigustest ja puude vaevast! Aga siiski professor Andres Mathiesen (1940) märkis, et mitmetele teistele liikidele lisaks said saared ja tammed oluliselt kahjustada 1939–1940 ekstreemse pakase järel.
Tamm on visa puu ja taastab võra aastatega, kuid mõnel juhul võib selleks kuluda enamgi.“
Alates 1. veebruarist saavad eurooplased hääletada 2024. aasta Euroopa puu konkursil. Konkursi uute reeglite järgi jagatakse hääletuse seisu avalikkusega kaks korda, käesolevad tulemused pärinevad 8. veebruarist. Muus osas on hääletus salajane. Tänavusel konkursil on seni antud 43 888 häält.
Praegu on Eesti esindaja, Wiiralti tamm, tagantpoolt kolmas ehk 15 osaleja seas 13. kohal. Esikolmiku moodustavad Prantsusmaa, Poola ja Itaalia.
Vihjeks neile, kes hääletama lähevad: Eestist veel tagapool on Leedu ja Belgia puu. Igaüks saab anda kaks häält.
Euroopa aasta puu patroon, Euroopa Parlamendi liige Michal Wiezik märkis pärast esialgse seisu avalikustamist: „Puud on oluline osa meie igapäevaelust ning meie füüsilisest keskkonnast, kultuurist ja ajaloost. Metsa põhiasukatena pakuvad nad kriitilisi ökosüsteemiteenuseid. Olen alati väga liigutatud iga konkursil osaleva puu ilust ja nendega seotud lugudest ning ootan huviga tänavust konkursi võitjat.“
