Kolm nõuannet autojuhile krõbeda pakasega võitlemiseks

„Minu autoga seda ei juhtu!“ arvab enamik Eesti autojuhte enesekindlalt ja jätab oma neljarattalise sõbra rahulikult 15–20 külmakraadi kätte. Tõehetk saabub kiirel hommikul, kui selgub, et auto ei ilmuta külma tõttu üldse elumärke.

Mida teha, et auto ka käreda pakasega eluvaimu sisse võtaks? Peamised diagnoosid, millega aastast aastasse kindlustuse poole pöördutakse, on samad – tühi aku, diiselmootorite eelsüüteküünlad ja külmunud kütus. Külmaperioodidel mitmekordistuvad alati autoabi väljakutsed. Enamasti on vea põhjustajaks vana ja nõrk aku, mis suurema külmaga ei suuda piisavalt voolu anda. Enamasti on need siiski üle seitsme aasta vanad ja just diiselmootoriga sõidukid.

Paraku ei pruugi krõbekülmal hommikul õigeks kellaajaks tööpostile aidata ka kaskoga kaasnev autoabi. Kuna abivajajaid on rohkem, läheb ka abistajate reageerimisaeg tavapärasest pikemaks, sest ka autoabiettevõtetel pole päevapealt kümneid abikäsi kusagilt võtta.