Varahommikul olid metsatukad härmatisest helevalged. Nüüd tõuseb veebruaritaevasse päike ja tihane laulab „sitsikleit-sitsikleit“.
Pille-Riin liigutab ohjaharu.
„Edasi, Vantsu!“
Vantsu, eesti raskeveohobune, läheb traavile.
Sink-sönk-sink-sönk.
Rakmed nagisevad ja Vantsu laseb puraka peeru ja vastlatunne on täiuslik.
Vantsu õige nimi on Sahkri Weski Vandersell. Kaalub 700 kilo, on täkk, mis tähendab, et kui teeäärsel karjamaal mära näeb, ajab sõõrmed puhevile ja üürgab nagu tuletõrjeauto.
Jalajälg on Vantsul hiigelsuur – nagu oleks keegi ämbri maha toetanud, selline jälg jääb lumele.
