Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) ei ole rahul, et täna, 14. veebruaril riigikogus esimesele lugemisele jõudva mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu seletuskirjas pole piisavalt analüüsitud maksu mõju inimestele, kelle jaoks auto ei ole valik, vaid ainuvõimalik transpordivahend.
MKM juhtis eelnõu kasinale analüüsipoolele tähelepanu kohe, kui dokument kommentaaride saamiseks laiali saadeti.
„Seletuskirjast võib jääda mulje, et kuigi mootorsõidukimaks mõjutab vähekindlustatud leibkondade toimetulekut, siis väiksema sissetulekuga leibkondades on vähem sõidukeid ja suurem koormus langeb suurema sissetulekuga inimestele. Samas kinnitab hiljutine Transpordiameti tellitud Eesti liikuvuse küsitlusuuring, et maapiirkondades, kus sissetulekud on madalamad ning autole kulub nii suhteliselt kui ka absoluutväärtuses rohkem kui linnapiirkondades, on auto kasutusel suuremal osal leibkondadest kui linnas. Suurema tõenäosusega omatakse maapiirkonnas vähemalt kaht autot ning seda kasutatakse peamise liikumisvahendina. Uuring toob välja ka olulised erinevused regiooniti. Autokasutuse intensiivsus on kõige madalam Tallinnas, kuid kõige suurem Põlva maakonnas. Seega peaks eelnõu mõjuanalüüsis samuti käsitlema muudatuste mõju neile, kellel puuduvad autole mõistlikud alternatiivid,“ seisab seletuskirja märkuste lahtris.
