Euroopa aasta puu konkursiga tõstetakse esile kultuurilooliselt olulisi puid. Tänavu võistlevate puude seas on traditsiooniliselt populaarsete tammede kõrval esindatud veel kaheksa puuliiki. Veebruari alguses alanud hääletamise tulemused pole sel aastal veebilehel avalikud, kuid äsja tehtud vahekokkuvõtte põhjal on selgunud, et hetkel juhivad konkurssi kaks pööki: vihmavarjukujuline pöök Prantsusmaalt ja aia südameks kujunenud pöök Poolast. Eesti Viiralti tamm on hetkel 12. kohal.

Rahvahääletus lõpeb 22. veebruaril Eesti aja järgi kell 17 ning Euroopa aasta puu 2024 tehakse teatavaks 20. märtsil. Oma lemmikule häält andes tasub meeles pidada, et igaüks saab anda kaks häält. Peale hääletamist tuleb valik kindlasti kinnitada, selleks saadetakse meiliaadressile link. 

Viljandimaal Vana-Võidu külas kasvav Viiralti tamm on nime saanud Eduard Wiiralti kuivnõeltehnikas gravüüri „Viljandi maastik“ järgi, mis valmis 81 aastat tagasi. Tegu oli Eduard Wiiralti ühe viimase Eestis valminud tööga, täpsemalt on sellest kirjutanud kunstiajaloolane Mari Vallikivi oma raamatus „Viljandi motiiv“ nõnda:

„Eduard Wiiralt, Eesti tuntumaid graafikuid, viibis 1943. aasta juulist kuni septembrini Viljandi lähedal Uusna mõisas, kust ta peaaegu igal hommikul lasi end Viljandi külje all asuvasse Tamme tallu ja õhtul tagasi sõidutada. Vahel jäi ta pererahva nurgakambrisse ka ööbima. Viljandi piirist pooleteise kilomeetri kaugusel sündisid Wiiralti viimased Eestis valminud graafilised lehed „Virve“ ja „Viljandi maastik“.

Viimasel on kujutatud talu lähedal kasvavat mitmesaja-aastast, tõenäoliselt Põhjasõja-aegset puud, ametliku nimega Tamme-Koori tamme taluperemehe Gori Tamme (1891–1952) järgi. Lisaks puule graveeris Wiiralt plaadile talu kostil oleva tütarlapse, pikutava lehma, rukkihakid ja taevasse tõusvad rünkpilved.

See augustikuu lõpupäevadel vabas õhus graveeritud, üldtuntuks saanud graafikateos omandas hiljem sügavama tähenduse, sümboliseerides eesti rahva kestmajäämist üle maa käinud tormide kiuste.

Tänu Viini kujutavate kunstnike seltsi korraldatud personaalnäitusele reisis Wiiralt 1944. aasta kevadel Austriasse. Viini näitusel oli eksponeeritud ka teos „Viljandi maastik“, mille kohta leiab väljapaneku saatelehelt järgmised read: „Selle Eesti maatüki ees on muidu nii suletud, vaikiva põhjamaalase süda täielikult avatud...“. Suvel Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Eestisse Wiiralt ei naasnud. Hiljem jõudis kunstnik juba tuttavasse Pariisi, kus ta 1954. aastal suri.“ 

Tamm on hästi säilinud, küll aga on aja jooksul muutunud taustal oleva maastiku ilme. Seda on hästi näha videost, mis toob kokku Wiiralti kunagise gravüüri, Viiralti tamme praegu ja ansambel Wiiralti muusika.

Kui vaadata aasta puu valimiseks Wiiralti tammest tehtud videot, on näha, et puu oli varem märksa halvemas seisus kui praegu. Metsapatoloog Rein Drenkhani sõnul võib seda selgitada aastate 1939–1940 ja ka 1941–1942 karmide pakastega, mille tõttu said mitmetele teistele liikidele lisaks ka saared ja tammed oluliselt kahjustada. Tamm on aga visa puu ja taastab võra aastatega.

Viiralti tamme kohalik ja vanem nimi on Tamme Goori tamm, see nimi tuleneb puu naabruses elanud isepäise Tamme talu peremehe Grigori järgi, keda kutsuti Gooriks. Selle pere järglased teavad rääkida, et tamme olevat omal ajal katki läinud tõlla veopuust istutanud Rootsi kuningas, kes lubanud, et kui see kasvama läheb, tuleb Rootsi võim kord Eestisse tagasi.  

Eesti lööb Euroopa aasta puu valimisel kaasa seitsmendat korda – 2015. aastal pani Orissaare jalgpalliväljaku keskel kasvav tamm selle võistluse Heiki Hanso eestvedamisel suisa kinni. Viiralti tamm valiti Eesti 2023. aasta puuks rahvahääletusel Maalehe veebis, kus see võistles Palivere künnapuu ja Pühajärve sõjatammega. 

Eesti osalemist Euroopa aasta puu valimisel korraldab Loodushoiu Fond. Fondi eesmärk on turgutada vabatahtlikku ja eraalgatuslikku loodushoidu Eestis, mh väärtustada meie tähelepanuväärseid pärand- ja põlispuid.