Ukraina sõja õppetunnid. Eesti riigikaitses tehakse täna nii mõndagi asja hoopis teisiti

24. veebruaril möödub kaks aastat Venemaa relvajõudude täiemahulisest sissetungist Ukrainasse. Kaitseväe peastaabi ülema asetäitja operatsioonide alal, kolonel Mart Vendla aga rõhutab, et rääkides Venemaa–Ukraina sõja õppetundidest, on esimene ja kõige olulisem, et ajas tuleb tagasi minna mitte kaks, vaid kümme aastat.

„Meie õppetunnid algasid 2014. aastal, kui venelased vallutasid Krimmi, NATO liitlased hindasid seejärel ümber Venemaa usutavuse ja tegelikud ambitsioonid,“ selgitab Vendla. „Isegi kui see ei ole avalikkuse jaoks võib-olla nii üks ühele seoses välja paistnud, tegi kaitsevaldkond väga tõsised järeldused juba kümnenditagustest sündmustest ning praegu elame nende õppetundide tagajärjel tugevalt muutunud julgeolekuolukorras.“

Ta jätkab: „Pean silmas, et me elame praegu oluliselt kindlamas ning selgemas julgeolekuolukorras, võttes arvesse ühest küljest nii meiesuunalist ohtu, selle üldist teadvustamist kõigi liitlaste vaates, kui ka samas Eesti ja teiste liitlasvägede arengut ning fookuse muutmist ja valmisoleku tõstmist meie regioonis.“