Sageli olen just veebruaris ja veel märtsi keskpaigaski sattunud peale mitmele rongapaarile, kes taevalaotuses üksteist taga ajavad ning siis ühtäkki selja maapinna poole pööravad.
Vaatamata sellele, et küünlakuud kimbutasid arvukad sulaperioodid, kestab veel pea märtsi lõpuni kalendritalv. Helimaastik on aga juba praegu kõike muud kui talvine. Kui tahta helilinti salvestada metsarahu üksikute tihasehüüdudega, siis see enam võimalik pole.
Kevadise lauluga tegid otsa juba kuu aja eest lahti nii rasva- kui musttihased, kevadetunne on põue pugenud ka musträhnidele ja laanepüüdele. Juba mõnda aega on taevalaotuses mänginud ka rongad, kelle paarislennud on paljudele üks kevade peatse saabumise märke.
Pere püsib pikalt koos
Ronkade pesitsuspaarid on püsivad, aga n-ö pulmalende sooritavad nad küllap paarisuhte kinnitamiseks igal aastal. Sel ajal on rongad justkui pea kaotanud ja võivad lennates inimesele päris lähedale sattuda.
Olen sel ajal kohanud enda ümber lendamas suisa kuut paari korraga. Pulmalendude keskel seistes on kuulda tiibade vuhisemist ning sügavaid ja kohati võpatama panevaid häälitsusi. Eriti põnev on jälgida ronkade tagaajamisi mõnes männikus, kus nad, vaatamata et hoog on päris suur, kordagi puusambaid ei riiva.
Uue pesa rajavad või vana pesa remondivad mõlemad vanalinnud. Ronk rajab pesa reeglina männile, enamasti kõrgele selle võrasse. Kuigi pesa võib asuda mõne tihedama männiku lael, on siiski oluline, et pesakohast avaneks vaade ümbritsevale.
See must lind on üks väheseid, kes muu hulgas kasutab hea meelega ära lageraiejärgseid seemne- ja säilikpuid. Esiteks on munasõbrast metsnugisel lageda peale vähem asja ning taolistelt pesapuudelt avaneb parem ülevaade lähedal tegutsejatele.
Isegi kui sellisest pesapuust pidevalt mööda sammuda, ei kipu rongad hülgama kahtlustavat pilku liikujale. Mõnikord võivad nad õhku visata ka hääleka ja vängema sõnavõtu. Puu tipus asuv pesa hakkab juba kaugelt silma, eriti kui ümberkaudsed puuhiiglased jäävad kaugemale.
Väga harva õnnestub rongal teist ronka näiteks palade peitmisega ja sealjuures eksitamisega alt tõmmata.
See ehitis koosneb oksadest ja raagudest, seest on vooderdatud pehmema materjaliga. Olen mitme pesa puhul näinud soojustusmaterjalina vatti, mida tõenäoliselt on käidud kogumas päris pikkade vahemaade tagant. SIis on olnud ka pool metsaalust heleda vati või loomakarvadega kaetud.
Pessa sätitud munad on rohekashallid, tumepruunide laikudega. Vanemad hoolitsevad poegade eest kiivalt. Seetõttu on mõiste „rongavanemad“ vägagi ebaõiglane. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast umbes ühe kuu vanusena. Neid toidavad mõlemad vanalinnud ja pärast lennuvõimestumist püsivad noorlinnud veel kaua vanalindudega koos. Olenevalt aastast toimub rongapoegade laia maailma pääsemine mai keskpaigas, mil paljud sulelised alles saabuvad territooriumidele, rajavad pesi või hauvad.
Mõnikord hiliskevadel võib kasutusest välja langev pesa juba samal hooajal leida uued üürnikud lõopistrike näol, kes ise pesaehitusega ei tegele. Sagedamini jääb aga mõni suvi vahele, et talved pessa jäänud parasiitide ridu vähendaks. Seega loovad rongapaarid pesitsusvõimalusi ka teistele metsaelanikele.
On peetud ka halvaendeliseks
Kui vaikselt mööda palumetsa jalutada, võib juhtuda, et iga sammu on jälgimas ronk. Nad ei page vaatluspostilt kohe, sest uudishimu on suurem kui hirm. Rongad on jälgijad ja kohati on mulle tundunud, et nad justkui näevad inimest läbi. Eriti huvitav tõdemus on, et nad näevad ka üksteise pettusi läbi. Väga harva õnnestub rongal teist ronka näiteks palade peitmisega ja sealjuures eksitamisega alt tõmmata.
Looduspiltnikudki on märganud, et kui minna mõnda röövlinnu varjesse, tuleb seda teha kottpimedas ja üritades kaarnaid petta, kuna nood oskavad teataval määral seoseid luua. Nimelt kui sisenetakse varjesse ja kedagi sealt ei välju, on rongad kahtlustavad ja sellega hoiatavad ka suuremaid röövlinde. Seetõttu on röövlinnu varjetesse minnes fotograafidel sageli kaasas saatjad, kes teevad pettemanöövri ja lahkuvad.
Selle meie metsamaastikke asustava suurima vareslase juures meeldib mulle tema uudishimulikkus ja kindlasti ka mänguhimulisus. Nii võib ronka sageli näha lendamas koos liigikaaslastega ning sooritamas isegi keset sügist vigurlende.
Tema ülelendu on aga mitmel pool peetud halvaendeliseks. Näiteks Põlva kandis on öeldud, et kui ronk üle karja lendab, tuleb hunt karja. Ehk tuleneb see sellest, et ronk näitab lähedal liikuvatele röövloomadele saagi kätte. Olen kuulnud jahimehigi rääkimas, et rongad näitavad jahil olles ära, kus näiteks põdrad liiguvad. Taibuka linnuna nad teavad, et suure tõenäosusega kuuluvad ülejäägid neile.
Tumedasulgne ronk on kõigesööja, kuid eriti olulisel kohal on toidulaual mõistagi raiped. Ronga varajane pesitsusaegki on ajastatud nii, et poegade koorumise ajaks sulaksid lume alt välja nii loomade kui lindude jäänused. Terav ja tugev nokk võimaldab rongal surnud loomade luid purustada.
