„Eesti veiseliha enam islamiriikidesse ei jõua.“ Aretajaid morjendab plaan elusloomade vedu piirata
(85)Tänu tipptasemel aretusele viidi Eestist mullu välja ligi 60 000 veist, keda oodatakse Usbekistanist Türgini. Sellele võib aga hoobi anda Euroopa Komisjoni plaan hakata senisest rangemalt reguleerima eluloomade vedu, mis viiks siinse loomakasvatuse kiirelt kahjumisse.
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimehel Tanel Bulitkol on käed-jalad tööd täis – tõuloomi liigub riigist välja kogu aeg. Rahvusvahelise turu arendamisega on tegeldud juba aastakümneid ning just Bulitko aitas avada Türgi turu euroliidu loomakasvatajatele. „Eesti tõuloomad olid esimesed, kes 2010. aastal Türki jõudsid,“ meenutab ta.
Nüüd aga on mees murelik, sest Euroopa Komisjon plaanib muuta ja karmistada loomade veole kehtivaid nõudeid. Nii võib meie tõuloomade eksport tunduvalt väheneda, kui leitakse, et kolmandad riigid on loomade veoks liiga kaugel.
„Mõnedest nõuetest saan ma isegi aru, aga mõned on absurdsed,“ pahandas Bulitko. Ta kritiseeris, et kui laseme importliha sisse tuua ja samas öeldakse, et tapaveiste asemel tuleks välja viia lihakehi, siis loomapidajale kaob turg ning kõike hakkavad reguleerima tapamajad.
„Loomapidaja jaoks kaob siis ära võim ise turgu reguleerida, hakkame sõltuma tapamajadest,“ tõi esile tõuloomakasvatajate ühistu juhataja. See lisab omakorda uusi probleeme, sest Eestis ei ole näiteks halal-sertifikaadiga tapamaju, nii nagu on paljudel suurtööstustel Euroopas. Sel juhul ei jõuakski meie veiseliha enam islamiriikidesse.
Mis läheb kaubaks
Eestist ostetakse praegu nii liha- kui piimaveiste pullvasikaid, kes lähevad üleskasvatamiseks. Samuti ostetakse tiineid lehmmullikaid. Fookus oli mullu just elusloomadele, vähem viidi välja aretusmaterjali, sest see turg on äärmiselt konkurentsitihe ning tooni annavad seal suured karjakasvatusriigid.
Eelmisel aastal müüdi riigist välja 60 000 piima- ja lihaveist, neist umbes 30 000 olid piimaveiste väikesed pullvasikad. Nemad leidsid oma tee peamiselt teistesse Euroopa Liidu riikidesse.
Elusveiste ekspordi all on ka tapaveised ja nende osakaal üha suureneb, sest meie lihatööstused ei võta nii palju loomi vastu. Nõnda ei jää toojatele muud üle, kui loomad Eestist välja viia. Samas välismaist odavat lihakraami ostetakse Eestisse sisse.
Tõuloomade eksporditurg on tunduvalt laienenud ka tänu projektidele, mille raames otsitakse kliente teistest riikidest koos Läti ja Soomega. Nii on laienetud eelkõige Gruusiasse, Kasahstani, Ukrainasse, Türki, Usbekistani, Aserbaidžaani.
Tõuloomakasvatajate ühistu müüb ka omatoodetud aretusmaterjali kohalikele farmeritele, Eestist välja müüdi mullu 200 000 doosi aretusmaterjali ning vahendatakse ka teistest riikidest imporditut.
Tõuaretuses on Eestis tase praegu väga hea ning seda on märgatud mujalgi – Eesti lehmade keskmine aastane väljalüps on tõusnud juba enam kui 11 100 kilogrammini lehma kohta. See tõstab veelgi huvi Eesti piimaveiste ja aretusmaterjali vastu ning nõudlus elusloomade järele piiri taga üha suureneb.
„Tipptoodangu taga on ikkagi kõva aretustöö ja veisekarja kõrge geneetiline potentsiaal, mis meie tõukarjal on,“ märkis Bulitko. Näiteks Lätis on lehmade keskmine piimatoodang ainult 8000 kg. Eestis on farmid ehitatud nii kaasaegseks, et need toimivad kui tippkeskused, meil on tasakaalus loomade söötmine ja väga hästi hoolitsetakse loomade tervise eest.
Nüüd soovib Euroopa Komisjon üle vaadata nõuded loomade transpordile ja loomade heaolu silmas pidades mõningaid reegleid muuta. Eesti loomakasvatajaid on see aga väga murelikuks muutnud.
Reeglid lähevad karmimaks
Plaanitavad muutused puudutavad loomade transpordil teekonna pikkust, puhkepause ja transpordiks sobivaid temperatuure. Siiani on lubatud eksportida kahenädalasi vasikaid, nüüd kaalutakse eapiiri tõstmist poolteisele kuule.
„See on meie farmeritele väga suur väljakutse, kui nad peavad vasikaid enne müüki poolteist kuud kasvatama,“ rääkis Bulitko. „See on kõige kallim pidamisperiood, sest neile tuleb siis piima ja piimaasendajaid joota ning startersöötasid anda.“
Kui lubatud transpordiaeg kärbitaks kahele päevale, kaoks Eestist korrapealt eksport kolmandatesse riikidesse – Usbekistani, Türki, Aserbaidžaani. „Kui me loomade pikema veo ära keelame, siis kuhu need 60 000 looma lähevad?“ küsis Bulitko. „Kas me hakkame siis väikseid vasikaid eutaneerima, kui kohalik turg neid vastu ei võta?“
Lahenduseks ei ole ka loomade müük Euroopasse, sest siin hakkab rohepoliitika mõjul loomapidamine üha vähenema ja turg kahanema. Nii ongi peamine turupotentsiaal meie tõuveistele just kolmandad riigid.
Bulitko rõhutas, et koos Soome ja Läti põllumeestega läbi viidav tõuloomade ekspordi ühisprojekt näitab kujukalt, milline ammendamatu turg on meie tõuveiste jaoks Türgi, Usbekistan ja Aserbaidžaan, samuti on kasvav huvi meie veiste vastu Kasahstanis.
„Kui loomade vanust transpordil tõstetakse, peaksime riigi abiga ja suurprojekti raames rajama nuumveiste keskused, kus vajaliku vanuseni oleks võimalik erinevaid veisekategooriaid üles kasvatada,“ teeb ettepaneku Tanel Bulitko.
Euroopa Komisjoni loomade veo nõuete muutmise algatuses on mitu kitsaskohta, mida peame lahendama, et säilitada kohaliku loomakasvatussektori elujõud ning toidujulgeolek ja varustuskindlus.
Nii soovib Euroopa Komisjon üle vaadata nõuded teekondade pikkusele ja puhkepausidele, et pikema veo puhul saaksid loomad vahepeal puhata. Välja pakutud nõuetel on oluline mõju Eesti loomakasvatussektorile.
Pikad veoajad on loomadele kindlasti kurnavad, ent arvestades Euroopa Liidu vaba turgu, on oluline ka meie enda loomakasvatussektori jätkusuutlikkus. On arusaadav, et aastatega tekkinud usaldusest ja heast koostööst kaugemate partneritega ei soovita kergekäeliselt loobuda. Seda enam, et nõudlus teatud toodangu järele Eestis ja naaberriikides on väike, mistõttu oleks rangemate nõuete puhul uute turgude leidmine väga keeruline.
Ministeeriumis toimus hiljuti kaasamisüritus, et ühiselt kujundada Eesti jaoks vastuvõetavad seisukohad Euroopa Komisjoni algatusele. Nii kaasamisürituse kui ka kirjalikult laekunud ettepanekute põhjal jätkub töö Eesti seisukohtade kujundamiseks.
