Nutikad aianipid ja taaskasutusideed

Nii väga tahaks juba aiatöid teha, aga natuke tuleb veel kannatada. Märtsis jõuab oma tööriistad üle vaadata ja ehk midagi käepärasemaks kohendada. Väga häid abivahendite ideid saate Filip Johanssoni äsja ilmunud raamatust „Aianipid. 70 nutikat taaskasutusideed, mis lihtsustavad aiatöid aasta ringi“.

Filip Johansson tegutses ettevõtjana IT-alal, kuid pühendus siis oma toitu ise kasvatades aiandusele, tema talu on Lõuna-Rootsis Lundi lähedal. Seal tegutsedes on ta valmistanud palju lahedaid abivahendeid, mis teevad aiatööd lihtsamaks, ja kogunud elu mugavamaks muutvaid ideid.

Tugi ja kastmine ühekorraga

Tomatid vajavad nii õues kui kasvuhoones kasvades tuge. Filip Johansson lahendas selle asja nutikalt: korraga saab tomatitaime toestada ja kastmisvee sügavale juurte juurde juhtida.

Selleks on teil vaja plasttoru, mis oleks soovitatavalt üle 100 cm pikk ja mille läbimõõt on vähemalt 3 cm, et sinna saaks kastmisvett valada. Veel on tarvis umbes 150 cm pikkust voolikujuppi. Filip Johansson kasvatab tomateid õues plastpottides. Tema moodi talitades on veel vaja suurt põhjaauguga potti ja kasvumulda selle täiteks. Tööriistadest läheb tarvis puuri ja vooliku läbimõõdule vastavat puuriotsikut.

Esiteks tuleb plasttorust lõigata soovitud pikkusega jupp, mis on umbes taime oodatava kõrgusega. Puurige torusse augud, nende vahekauguseks jätke ca 20 cm. Siis tõmmake voolik nendest aukudest lõdvalt läbi, nii et moodustub spiraal, millele kasvav taim saab toetuda.

Kevadel, kui istutusaeg kätte jõuab, pange voolikust spiraaliga toru potti ning täitke pott mullaga, jälgides, et konstruktsioon püsiks kindlalt püsti.

Tomatitaim istutage spiraali keskele. Kasvades toetub taim vooliku keerdudele. Kastes valage vesi torusse, sedasi jõuab see poti põhjani.

Selline kastmis- ja toestuslahendus sobib paremini madalama kasvuga sortidele, õue suurde potti võiks kasvama panna näiteks Eestis aretatud piiratud kasvuga ehk determinantse varase sordi ’Terma’ ja pooldeterminantse varase sordi ’Varto’.

Sarnast toestus- ja kastmislahendust saate piiratud kasvuga sorte kasvatades kasutada ka kasvuhoones.

Külvimuld ruttu steriilseks

Taimede ettekasvatushooajal vajab omasegatud külvimuld steriliseerimist, et hävitada baktereid, seeneeoseid jm. Filip Johanssonil on mulla steriliseerimiseks kaks lemmikmeetodit: mulla grillimine ja keeva veega läbikastmine.

Kui mullakogus pole väga suur, on veemeetod tema arvates hästi lihtne ja mugav. Selle jaoks on tarvis veekeetjat või kastrulit, vett, mulda, külvikassette ja nende alust. Keemaläinud vesi valage mullaga täidetud kassettidesse. Enne külvi laske mullal jahtuda ja valage ülearune vesi aluselt ära.

Mulda grillida saab näiteks õues terrassil, sest nii on ohutum, pealekauba pole mullatöö kõige puhtam ja ülessoojendatud muld lõhnab üpris tugevalt.

Grillimeetodi kasutajal on tarvis grilli, ahjuplaati ja mulda. Pange grill tööle, laotage muld õhukese kihina ahjuplaadile ja hoidke siis plaati 10–20 minutit kuumal grillil, kuni muld hakkab aurama. Enne külvi laske mullal jahtuda.