Jahihooaeg on lõppenud: hunte kütiti vähem kui ohjamiskava ette nägi
(2)Hundid valmistasid eelmisel aastal karjakasvatajatele suurt peavalu. Samas kütiti võsavillemeid 2023/2024. jahihooajal vähem kui ette nähtud.
Keskkonnaameti andmetel kinnitati esmaseks küttimismahuks 144 hunti, teise osana lisaks 13 hunti ning 15. veebruaril veel 7 isendit eraldi Valga-Tartu ohjamisalasse. Seega kokku oli antud 164 hundijahiluba, millest realiseeriti 143.
Maakondadest kütiti kõige enim hunte Pärnumaal – 21. Järgneb Järvamaa, kus kütiti 20 võsavillemit. Kõige vähem ehk 3 hunti kütiti Jõgevamaal.
Eesti Jahimeeste Selts lisab, et teadlaste hinnangul on Eestis hundipesakondasid rohkem kui suurkiskjate ohjamiskava ette näeb. Sellest tulenevalt on huntide poolt tekitatud kahjud oluliselt suurenenud. Huntide küttimismahud määras riik ja sellel hooajal on jahimeestel õigus ja sellega kaasnev kohustus küttida Eestis kokku 164 hunti.
Enim tekitasid hundid kahju just lambakasvatajatele. „Hunt murrab Eestis keskmiselt 600–900 lammast. Selle konflikti vaates oli kõige kehvem aasta 2020, kus keskkonnaametile teadaolevalt murti vähemalt 1325 lammast, samas järgmisel, 2021. aastal vaid 496 lammast,“ kirjutab keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi Maalehele.
2023. aasta novembrikuuks oli Keskkonnaamet registreerinud 301 hundirünnakut kari- ja koduloomadele. Enamik neist Rapla maakonnas, kus neid registreeriti 51, järgnevad Harjumaa 49, Viljandimaa 40 ja Pärnumaa 38 registreeritud rünnakuga. Kui mullu akteeriti 748 lamba murdmine huntide poolt, siis tänavu oli see arv hundijahi alguseks 1110 lammast.
