14.03.2024, 11:48
SUUR ILMAENNUSTUS | „Aprilli alguses viskab 18 kraadi ära!“ Ilmatargad ennustavad kevade tulekut
„Kevadet võib-olla ongi kõige lihtsam ennustada.“
„Näib, et ka mai ei tule ilmselt selline, nagu sooviksime.“
„Märke, mis lubavad varajast kevadet arvata, on mitmeid.“
Järgmisel kolmapäeval jõuab kätte kauaoodatud kevadine pööripäev. Maaleht uuris oma ilmatarkadelt, mida tänavuselt kevadelt oodata on.
Rebane haigutab
FOTO: | Delfi Meedia
Ilmateadlased on täheldanud, et paljuski just talve karmusest või leebusest sõltub kevad. Külmale talvele järgneb enamasti hiline ja jahe kevad, pehmele aga varajane ja soe. Lõppenud talv oli viimase kümne aasta kõige külmem. Kas tõesti tuleb nüüd jahe kevad? Ei taha ju!
Varajased kevaded venivad pikaks
Aarne Ots, Viljandimaa
24. jaanuaril sai mul 50 aastat ilmavaatluste alustamisest. Olin siis 14aastane. Linde hakkasin rõngastama veel aasta varem. Ja ilmselt seoses selle tähtpäevaga algas Sürgaveres kevadki tänavu peaaegu samal ajal, 26. jaanuaril. Linnud olid sel päeval väga elevil ja hakkasid liikuma.
Järgmisel päeval oli juba märgatav tihaste ränne.
Vaatlustest on näha, et selle 50 aasta sees on varaseid kevadeid nüüd varasemast tunduvalt rohkem, selliseid, mil esimesed linnud on hakanud saabuma 20.–25. veebruari paiku. Samas on just need varajased kevaded sageli veninud pikale, suve algused pole aga ettepoole liikunud. Tihtipeale on neil puhkudel ka lahjemad talved olnud ning linnud polegi väga kaugel talvitumas olnud.
Tänavu hakkasid künnivaresed, põldlõokesed, kiivitajad, hiireviud ja sookured massiliselt saabuma 20. veebruarist. Seega hästi vara. Ent see ei välista, et lund ei pruugi märtsis enam tulla, lumi on sel kuul normaalne. Minusugusele linnuvaatlejale on need kõige põnevamad päevad – siis ilmuvad metsast välja ka igasugused linnud, keda muidu ei pane tähelegi.
