„Viisin talle isegi tulekindla teki, aga...“ Tulesurmade arv kasvab ehmatava kiirusega

Tänavu on tulekahjudes elu jätnud 18 inimest ja neist pooled hooletu suitsetamise tõttu. Pea kõikidel juhtudel oli suitsetamist segav suitsuandur eelnevalt laest maha võetud.

„See, et kahe ja poole kuuga nii suur hulk inimesi tulekahjudes elu jätab, on ehmatav ja enneolematu.“

Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Janika Usin on kurb ja murelik.

Usin ütleb, et hukkunute arv on juba seetõttu suur, et üldjuhul pole mitme hukkunuga tulekahjusid, kuid tänavuse aasta algus on toonud juba kaks – Tartumaal hukkus ühes tulekahjus kolm, Kohtla-Järvel kaks inimest.

Kui tänavu on tulekahjudes elu jätnud juba 18 inimest, siis möödunud aastal kahe esimese kuuga kuus inimest. Vähemalt kaheksa surmaga lõppenud tulekahju tekkis hooletust suitsetamisest ja veel kahel juhtumil on hooletu suitsetamise kahtlus.

„Enamikul juhtudel, kus inimesed on surma saanud, oli suitsuandur laest alla võetud. See on meie suur mure. Suitsuandur ju segab suitsetamist. Kui inimene on alkoholijoobes, siis kaotab jõu, et olla ärkvel ja jääb sigaretiga magama. Suitsukoni kukub ja süütab midagi põlema,“ kirjeldab Lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalve peainspektor Roman Abubikirov.

„Ei tee inimesele selgeks“

Tänavusi surmaga lõppenud tulekahjusid seovad märksõnad „hooletu suitsetamine“, „suitsuanduri puudumine“, „alkoholijoove“, „liikumispuue“ ja „keskmisest vanem inimene“.

Musternäidiseks saab tuua 7. märtsil Valgamaal Otepää vallas Laukülas juhtunud tuleõnnetuse, kus esinesid kõik märksõnad. Tulekahjus hukkus 71aastane Tiit, kelle elutu keha leidsid päästjad paksu suitsuga täitunud maja köögist. Elutoast leiti surnuna ka Tiidu koer.