Põllud võiks taastada rendiloomade ja mobiilse lüpsiplatsi abiga

Maaomanikud rendivad Portugalis oma oliivisaludesse lambakarju mulda rikastama, inglased veavad kariloomi viljapõldudele vahekultuure nosima. Eestlased aga oma loomadega karjamaadele ei kipu.

„Ärge võimendage seda, et piimakarjad tuleb ajada karjamaale!“ läheb ägedaks tuntud piimakarjakasvataja Avo Kruusla Põlvamaalt. Ta rõhutab, et ei maksa alati järgida teiste maade kogemusi.

„Mujal maailmas võivad piimakarjad väljas olla. Aga proovige põuaste ilmadega loomi Eestimaal väljas pidada – punane kari kannatab veel päikest, aga musta-valgekirjud lehmad üldse mitte,“ tõi näiteid kogenud piimakarjakasvataja, kel on Kaska-Luiga talu lautades ligi 1500 lüpsilehma.

Ta hoiatas, et karjamaal võib veiseid ohustada ka tümpaania (kõhupuhitus – toim), mis tekib kastemärja või külmunud karjamaarohu söömisel, kui taimede koosluses on lutserni, ristikut või galeegat. Sel juhul loomad paisuvad, kuna ei suuda kogu vatsa kogunenud gaasi välja röhitseda. Aga loomade vatsast erituv gaas ongi ohumärgiks kõigile rohepöörajatele. Milleks seda siis juurde toota?