Viljakasvatajad, tulge juubelivõistlusele!
(1)Juba paarkümmend aastat on leidunud huvilisi, kes soovivad oma viljakasvatusoskusi proovida ning teistega võrrelda. Nii võib uhkusega öelda, et tänavu tuleb 20. viljelusvõistlus.
„Põllumajandusreformist taasiseseisvunud Eestis oli möödunud üle kümne aasta, ja me saime hektarilt ikka veel tonni võtta vähem teri kui Soomes, kus on kliimaolud kehvemad kui meil,“ kirjutas Maamajanduse ajakirjanik Endel Mets aastal 2005.
Kuidas Eesti viljelusvõistlus alguse sai?
Toetume taas Endel Metsa meenutustele:
„Kui ma Soome viljakasvatuse edumaad uurisin, hakkasid sealses põllumajandusajakirjas Käytännön Maamies silma tabelid ja kirjutised viljelusvõistlusest Satokisa, mida alustati 1995. Tekkis mõte, et kui meid edestavas Soomes hakati propageerima saakide ja konkurentsivõime suurendamist, kas siis meie ei peaks sama tegema? Kindlasti! Seda meelt oli ka Kemira GrowHow arendusdirektor Margus Ameerikas.
„Kui meid edestavas Soomes hakati propageerima saakide ja konkurentsivõime suurendamist, kas siis meie ei peaks sama tegema?“
2005. aasta märtsi lõpus sõitsime kahekesi Helsingisse ja kohtusime seal Käytännön Maamiehe peatoimetajaga, kes selgitas meile Soome võistluse põhimõtteid.
Samal kevadel kuulutas Maaleht välja esimese viljelusvõistluse. Võistlema registreerus 16 osavõtjat. Parimad saagid said Andres Härm (talinisu 7,7 t/h), Avo Samarüütel (raps 4,1 t/ha) ja Madis Avi (rukis 4,4 t/ha).
Praegu võib öelda, et Eestis peetav viljelusvõistlus on kujunenud sedalaadi mõõduvõttudest kõige elujõulisemaks ning tänavu kuulutame välja 20 võistluse.
Juubeliaasta märksõnad: kaer ja Eesti–Soome võistlus
Võistlema oodatakse viljakasvatajaid kõikide kombainitavate kultuuridega. Valige välja kuni kaks oma parimat põldu, mille suurus on vähemalt 10 hektarit, ning andke endast teada nõustajate või müügiesindajate kaasabil. Märtsikuu jooksul valmib ka keskkond, mille kaudu saate end ise registreerida.
Võitjad selgitatakse kolme näitaja – saagikuse, tulukuse ja kvaliteedi –kokkuvõttes. Maaülikooli abiga arvutatakse välja iga põllu CO2 jalajälg. Väikseima jalajälje vajutaja saab mullasõbra tiitli ja tunnustuse. Parim noor viljakasvataja saab viljelusvõistluse stipendiumi.
Tänavu on lisaks tavavõistlusele plaanis pidada ka n-ö Soome–Eesti maavõistlus kaerakasvatuses. Nimelt toimub Soomes viljelusvõistlus tänavu kaeraga.
Soovime, et ka Eestis osaleks sel aastal võistlusel rohkem kaerapõlde. Kui sobib, leiame võimaluse suvel koos külastada Soome kaerakasvatajaid. Pärast koristust paneme Soome ja Eesti tulemused ühisesse pingeritta. Novembris peetavale lõpukonverentsile on oodatud ka Soome kaerakasvatajad ning seal arutleme koos tehnoloogiate, kulude, saakide, kvaliteedi ja mullasõbralikkuse üle.
Kuna tegu on juubeliaastaga, mil sobib ka veidi tagasi vaadata, võiksid võistlemist kaaluda ka need põllumehed, kes osalesid esimestel aastatel. Nii korraldajatel, kohtunikel kui meestel endilgi võiks olla huvitav näha, mis 20 aastaga muutunud on.
Ka lõpuüritus on tänavu juubelile kohaselt tavalisest pidulikum ja see peetakse 22. novembril Põltsamaa lossis.
