Pritsimislahuse tegemisel valmistage vaid vajalik kogus, kuna lahus tuleb kohe ära kasutada. Kunagi ei tehta valmis mitukümmend liitrit segu, et oleks hea ka edaspidi võtta. Nii kulutate vaid oma aega ning kasutegur on olematu, sest seistes taimekaitsevahendi toime väheneb ilma soovitud eesmärki saavutamata.

Õigustatud ei ole ka mõtteviis, et teen natuke kangema lahuse, siis toimib paremini. Kahjuritel on tugev vastupanuvõime. Üks tugev üledoos võib ju kogukonnal korraks jalad nõrgaks võtta, kuid nende hulgas on kindlasti mõni isend, kes sai vähem pihta ning nii kujundatakse aja jooksul vahendi vastu resistentsus. See aga ei tähenda muud, kui selliste tugevate isendite hukkamiseks tuleb koguseid muudkui suurendada, mis omakorda ei ole kasuks keskkonnale.

Alustaval aednikul tasuks esimestel aastatel pidada päevikut, kuhu saab kirja panna, millised haigused ja kahjurid saaki ohustasid ning millal need ilmusid. Tehke kas või fotosid.

Kui suvel ei ole aega kahjustajate kohta uurida ja kirjandust lugeda, siis talvel leiab ikka mõne hetke, mil oma vaenlastega tuttavaks saada ning nende elutsüklit tundma õppida. Nii on hoopiski lihtsam nende vastu võidelda.

Müük on piiratud põhjusega

Aiahuviliste foorumites võib aeg-ajalt ikka sattuda mõnele küsijale, kes tunneb huvi proffidele mõeldud taimekaitsevahendi vastu. Sedaviisi käest kätte antavaid preparaate oma perest ning keskkonnast lugu pidav aednik ei kasuta. Kui mõni preparaat on tavakasutajaile keelatud, siis on selleks ka motiiv. Nende müük hobiaednikele ei ole keelatud kiusu pärast, vaid põhjuseks on karmistunud nõuded, mille taga omakorda teadusuuringud.

Samuti võib preparaadi vale kasutamine ja hoiustamine saada saatuslikuks lemmikloomale või lapsele. Kui ikka vahend on pandud suvalisse moosipurki, on erksat värvi, pole midagi imestada, et lapsed tunnevad huvi, mis selles on. Seega tuleb taimekaitsevahendit hoida vaid selleks ette nähtud anumas, mitte ümber valada erinevatesse totsikutesse ja neid naabritega jagada.

Tõrjeaja valikul on tähtis teada ka kahjustajate arengustaadiume. Ei ole harvad juhtumid, kus aiapidaja kasutab taimekaitsevahendit „igaks juhuks, kui peaks haigused ja kahjurid tulema“ või siis hoopiski liiga hilja.

Oma vaenlast tuleb tunda ning rünnata teda siis, kui ta on kõige nõrgem. Kui ikka kartulimardikad on põllu vallutanud, siis pole põhjust enam pritsida, sest mardikatel on tugev kitiinist kehakate, mis neid kaitseb ning kemikaali toime putukaile on minimaalne, küll aga kahjulik keskkonnale.

Enne kasutamist harige end

Hoidke oma taimedel silm peal nii tihti kui võimalik. Enne taimekaitsetööde alustamist lõigake näiteks viljapuudel kahjustatud oksad välja, samamoodi on oluline kartulipõld umbrohust puhtaks teha. Mida varem me kahjustaja avastame, seda lihtsam on temaga võitlusse asuda.

Kui kahjustajaid on väga palju, siis ei pruugi abi olla ei loodussõbralikest ega keemilistest vahenditest. Seetõttu võtke aega ning kõndige aias, vaadake aeg-ajalt lehtede alumisele küljele, sest sageli on seal kahjurid peidus. Piiluge tiheda põõsa sisse, vaadake, mis seal toimub ja kas kõik on ikka kontrolli all.

Kes aga tunneb, et ei saa teisiti kui taimekaitsevahenditega, on kõige õigem ning ausam läbi teha taimekaitsekoolitus. Seejärel on õigus kasutada kõiki vahendeid, mis Eestis registreeritud. Kuid ei tohi unustada, et see, mis on Soomes või Lätis lubatud, ei pruugi olla Eestis registris ning see tähendab seda, et neid ei tohi meil kasutada. Isegi kui pääsete nendega üle piiri, ei õigusta see salaja riiki sisse toodu kemikaalide kasutamist.

Koolitusel ei räägita ainult kemikaalidest, vaid käsitletakse eelkõige võimalusi, mida saab kahjurite ja haiguste vältimiseks teha kemikaale kasutamata. Lisaks saab teada, kuidas preparaate kasutada, arvestades kaugust veekogust ning tuule suunda ja tugevust.

Paljude taimekaitsevahendite kasutamisel tuleb kanda isikukaitsevahendeid.

Kõige uuem ning täpsem info taimekaitsevahendite kohta on põllumajandus- ja toiduameti kodulehel: https://pta.agri.ee/

Hoidke end mürgistuste eest!

  • Hoidke kemikaale originaalpakendis ning söögist ja joogist eraldi.

  • Pange kemikaalid laste haardeulatusest eemale, ärge jätke pakendeid laokile.

  • Taimekaitsevahendeid kasutades kandke alati vajalikke isikukaitsevahendeid – kindaid, prille, maski ja vajaduse korral kaitseriietust!

  • Alati lugege toote kasutusjuhendit ning järgige seal soovitatut!

  • Välitööde puhul arvestage ilmastikutingimustega, ärge seiske pritsides allatuult.

  • Toodet ostes lugege selle ohutuskaarti ning hinnake komponentide ohtlikkust. Ohutuimad on püretriinid, kõige ohtlikumad on organofosfaadid.

Esmaabi mürgistuse või selle kahtluse korral

  • Kemikaali suhu sattumise/allaneelamise korral loputage suu, kuid ärge ajage oksendama, vaid jooge väikeste lonksudega vett peale.

  • Kemikaali nahale sattudes ja sissehingamisel lahkuge saastunud piirkonnast! Mürgiga põgusa kokkupuute järel piisab, kui saastunud nahka vee ja seebiga pesta ning seejärel olla värskes õhus ja puhata.

  • Kemikaali silma sattumise korral loputage silmi voolava veega vähemalt 15 minutit, söövitava aine puhul 30 minutit.

  • Mürgistuskahtluse või õnnetuse korral helistage tel 16 662! Helistamine on anonüümne ning nõuandeliin on avatud ööpäev läbi.

  • Rohkeminfot Mürgistusteabekeskuse koduleheküljelt https://www.16662.ee/et

Allikas: Mürgistusteabekeskus