„Inimesed ei teagi teiste sortide headest omadustest. Televisioonis ja ajakirjanduses räägitakse ikka ainult ’Laurast’, siis minnaksegi poodi ja küsitakse seda, mis kõrvu on jäänud,“ rääkis Kerge, et kuna soovijaid ja ostjaid jagub, siis kasvatavadki seemnekartuli tootjad seda sorti.

Kerge lisas, et ta ei soovi kindlasti väita, et ’Laura’ pole oma kuulsust väärt. Spetsialisti sõnul on tegemist hea sordiga, mis on saagikas, säilib hästi ja kõlbab kevadelgi süüa. Kõik need omadused ja lisaks kaunis punane koor, on sellele kartulile kuulsuse toonud.

„Mina igal aastal valin oma koduaeda erinevaid sorte, kas või juba sellepärast, et katsetada ja toidulauda mitmekesistada,“ ütles Kerge ja soovitas teistelgi igal kevadel üks väikepakk uut kartuliseemet soetada. 2,5 kg kaaluvast pakist saab julgelt 10 kg või rohkemgi söögikartulit ja see on piisav kogus, et uue sordi omadusi hinnata.

Nõunik möönis, et nii nagu teistelgi elualadel, on kartulisortide kasvatamises ka moetrendid: aastakümneid tagasi oli turul kõik kartul olnud ’Ando’, nüüd on aga ’Laura’ selle turuosa üle võtnud.

Eesti sorte ei kasvatata

Seemnekartuli tootjad ei ole võtnud enda kanda ka Eestis aretatud kartulisortide seemne kasvatamist: eelmisel aastal paljundati vaevumärgatavas koguses vaid kolme sorti. Nendeks olid ’Tiina’, ’Teele’, ’Maret’.

Kerge sõnul on Eesti kartulisordid meie tingimustesse hästi sobivad: lehemädaniku suhtes kindlad, meile sobiva maitsega, saagikad. Suurkasvataja ei taha aga neid paljundada, kuna probleeme võib esineda viirushaiguste ja säilivusega.

„Hobiaednikul on siiski võimalik neid sorte Maaelu teadmuskeskusest väikepakis soetada. Seal müüakse seemnekartulivarud igal kevadel täielikult läbi, see näitab, et inimeste huvi ikkagi kasvab,“ tõdes Ljudmila Kerge. Lisades, et kui 2017. aastal müüdi kogu seemnekartulist väikepakendis (2,5 kg, 5 kg, 10 kg) 1,3%, siis eelmisel hooajal ostsid hobiaednikud ära lausa 27,6% kartuliseemnest.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena