„Tänavune talv oli pikk, lumerohke ja suurte temperatuuride kõikumistega, mis tekitas libeduse teedel ja tänavatel pikemateks perioodideks. Tihti oli õnnetuste põhjuseks jääle värskelt sadanud lumi, mis varjas libedaohtu,” kommenteeris Kivirüüt. Jää tõttu osutus keeruliseks autoga õigel hetkel pidurdamine ning palju tuli ette teelt välja sõitmisi ning kitsastel libedatel teedel vastutulevate autode riivamist.

Libeduse mured kimbutasid ka jalakäijaid ning kukkumisi esines talveperioodil tavapärasest rohkem. „Päris paljud kukkumised juhtusid just autost väljudes või autosse istudes, teel tööle või koju, aga ka metsa all liikumine oli sel talvel üpris libedaohtlik tegevus – tulemuseks olid luumurrud, liigeste väänamine või nihestused, kuid ka kukkumise tõttu tekkinud peatraumad,“ tõi Kivirüüt näiteid. 

Õnnetused põllutehnikaga

Kui liiklusõnnetuste keskmised väljamaksed jäid vahemikku 3000 – 5000 eurot ning traumade puhul vahemikku 300 – 700 eurot, siis suurimate kahjude tekitajateks osutusid hoopis tulekahjud ja põllumasinatega toimunud õnnetused. 

Suurimad põllumasinatega toimunud juhtumid olid samuti seotud lume ja libedusega. Järvamaal koormaga libedalt teelt välja sõitnud ja külili paiskunud haagisega masin tekitas 76 000 euro suuruse kahju. Raplamaal veetsisterni vedanud traktor vajus rohke lume tõttu märkamatuks jäänud tee servast alla ning sai pidama alles jõkke kukkudes. Kahju suurus ulatus 60 000 euroni. 

„Kusjuures viimase aja üks huvitavamaid muutusi seisnebki selles, et kui varasemalt juhtus põllutehnikaga rohkem õnnetusi kevad- sügisel viljasaaduste külvamise ja koristamise perioodil,  siis nüüd juhtub neid pea aastaringselt, sest lisandunud on kultuurtaimede sorte, mille koristamine käib lume tulekuni välja. Kui lumi on aga maas, siis põlluharimine lõpeb ja tegeldakse palju põllumasinate hooldamise ja remondiga. Sellisel ajal juhtuvad õnnetused tihtipeale teel töökotta,“ selgitas Kivirüüt.

Salva jaoks osutus talve suurimaks tulekahjuks ehitustööde käigus süttinud tootmishoone Sauel,  mille hinnanguliseks kahjuks võib kujuneda eeldatavalt 300 000 – 350 000 eurot. Suurimaks eramu tulekahjuks oli Vardja külas toimunud põleng, mille käigus hävis täielikult elamu katus ning pool maja. Ülejäänud elamispind sai tugevaid vee- ja suitsukahjustusi, mistõttu muutus kogu maja elamiskõlbmatuks.