ARVUSTUS | Miks eestlased iirlasi armastavad?

Näitekirjanik Martin McDonagh sobib eestlastele. Selle iirlase loomingut on siin korduvalt mängitud, äsja esietendus Kuressaare Teatris tema näidend „Üksildane lääs“.

Aastaid tagasi tõid vennad Johansonid aeg-ajalt Tallinna iiri muusikuid ja esinesid nendega koos Kloostri Aidas, ka mujal. Tundus, et muusikas ja hoiakutes oli ühist. Kes mängis vilepilli, kes viiulit, küllap oli kambas ka torupill. Hästi sobis see asi neil kokku ja hästi võeti omaks.

Oli muudki. Viljandi teatris Ugala mängiti Jaan Toominga ja Priit Pedajase vedamisel mitut iiri tükki: „Iiri muinasjutud“, „Mäekuru varjus“, „Üle lääne kangemees“. Enamasti oli tükis ivake iiri muusikat, mis alati töötas. Sobib eestlastele ka šoti kraam, aga Šoti- ja Iirimaad ühendavad gaeli keel ja viski, ehkki viskid on erinevad ja nende kohta isegi öeldakse erinevalt – whisky ja whiskey.