Kümme aastat Raplamaal Mäeperes vedelenud rehvihunnikud koristatakse lõpuks ära

Rehvide taaskasutusorganisatsioon Estonian Tire Recycling (ETR) viis sel nädalal läbi keskkonnaaktsiooni, mille käigus koristati Raplamaal Mäeperes aastaid seisnud rehvihunnikud. Hinnanguliselt koguti kokku ja suunati käitlemisele 2000 vanarehvi.

Raplamaa Jäätmekäitluskeskuse MTÜ juhataja Ülar Luisk sõnas, et on aastaid pidanud vaidlusi tootjavastutusorganisatsiooniga Rehviringlus, kes omal ajal soovis Mäepere jäätmejaama kasutada vanarehvide vastuvõtupunktina, kuid jättis siis enda kohustused täitmata ja rehvid platsile vedelema.

„Oleme Rehviringluselt 2019. aastast saadik palunud Mäeperest rehvikuhilad ära viia, kuid midagi ei ole tehtud. Meile on ülimalt oluline, et tootjavastutusorganisatsioon täidaks enda seadusest tulenevat kohustused ja suunaks rehvid nõuetele vastavalt lõppkäitlusele. Viimati pöördus Rehviringlus meie poole 2023. aastal sooviga taasalustada koostööd rehvide vastuvõtmise osas, kuid kui palusin neil aastaid jäätmejaamas seisnud rehvid eelnevalt ära viia, siis Rehviringlus seda teha ei soovinud.“

Olen pöördunud ka Keskkonnaameti poole arupärimisega, et kuidas on võimalik, et organisatsioon, kes vastutab vanarehvide kokku kogumise ja käitlemise eest, lihtsalt ei täida oma kohustusi. Sama organisatsioon on meedias palju kajastust saanud seoses Raadi rehvihunnikutega. Õnneks pole meie hunnikud nii suured kui Raadil, kuid sellele vaatamata on need aastaid siin seisnud ja oodanud äraviimist,“ märkis Luisk.

„Mul on hea meel, et uus tootjavastutusorganisatsioon on meie objekti korrastamise võtnud enda õlgadele ja see loob ka eeldused, et saame Mäepere jäätmejaamas inimestelt taas vanarehve vastu võtta. Rehvivahetuse hooaeg on tulemas ja siis on inimestel alati soov vanarehve jäätmejaama tuua,“ ütles Luisk.

Käitlemata rehvide hulk kasvab

„2020. aastal koristas Ragn-Sells Rehviringlusega seotud rehvid ära Tartumaalt Raadilt, nüüd saab korda Mäepere. Samas on selliseid paarist tuhandest rehvist koosnevaid hunnikuid Eesti looduses veel. Riiklik statistika näitab samuti, et käitlemata rehvide hulk on kasvanud aastaga pea 50% - 12 000 tonnini. Sama suur kogus rehve oli mitmel hektaril laiunud Raadi rehvihunnikutes. Miks need kogused kasvavad ja kus need asuvad, on kohati selgusetu,“ ütles Ragn-Sells AS-i juht Kai Realo.

„Riiklik statistika näitab, et käitlemata rehvide hulk on kasvanud aastaga pea 50% - 12 000 tonnini.“

Mäepere rehvihunnikud suunatakse Kunda linna rajatud uhiuude Ragn-Sellsi rehvide käitlustehasesse. „Ragn-Sells on koostöös Eesti Energiaga pööramas Eesti rehvide tootjavastutusturul täiesti uut lehekülge. Kui seni on Eestis tekkinud vanarehvid maha maetud, viidud Indiasse või suunatud põletamisele, siis nüüd on turule toodud kaasaegne tehnoloogia. See võimaldab rehvidest eemaldada metallid ja suunata kummipuru Eesti Energia pürolüüsitootmisesse, kus vanarehvidest saab õlitoode – oluliselt väärtuslikum, kui senised lahendused,“ ütles ETR-i tegevjuht Kaur Kuurme.

Kai Realo sõnul saab uue tootjavastutusorganisatsiooni, Ragn-Sellsi ja Enefiti koostöös vanarehvide turg Eestis korrastatud. „Saame anda tootjatele, ühiskonnale ja Kliimaministeeriumile läbipaistva ahela ja garantii, et rehve ei maeta maha vaid need jõuavad kaasaegsesse käitlusüksusesse, kus läbi pürolüüsi tehnoloogia võetakse rehvides olev materjal uuesti kasutusse. Selles saab olema oluline osa Ragn-Sellsi juunis valmival rehvide purustusliinil, millel on võimekus kõik Eestis tekkivad vanarehvid ära käidelda.

Rehvitootjad on aastaid oodanud Eesti turule lahendust, mis tooks kaasaegsemaid tehnoloogiaid ja selgust, mis kokku kogutud vanarehvidest sai. Estonian Tire Recycling saab tagada, et tänu väga võimekatele koostööpartneritele ei teki enam Eestis rehvikuhjasid ei loodusesse ega ka käitlusplatsidele, vaid kõik rehvid saavad ringmajanduslikke põhimõtteid järgides taaskasutatud.